/nginx/o/2010/09/29/440346t1h420c.jpg)
Briti kuulsat megaliitehitist Stonehenge`i külastavad aastas miljonid inimesed.
Stonehenge meelitas «turiste» kohale juba tuhandeid aastaid tagasi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See monument on pikka aega väga populaarne olnud, kirjutab Daily Mail.
Arheoloogide sõnul meelitas Stonehenge «turiste» kohale juba tuhandeid aastaid tagasi. Sellele viitavad Stonehenge`ist leitud võõraste jäänused.
Üheks selliseks on näiteks teismeline poiss, kes suri millalgi 1550 eKr ja kasvas üles Vahemere ääres.
«Võib oletada, et see 14-15-aastane poiss saabus Briti saartele kas Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast või Prantsusmaalt ning ületas mingi primitiivse veesõidukiga La Manche´i väina,» selgitasid uurijad.
Poisi matmispaik leiti Stonehenge`ist 1,6 kilomeetri kauguselt. Poisi kaelas oli merevaigust kaelakee. Uurijate sõnul on selle poisi matmispaik Stonehenge`is kolmas, milles on välismaalase jäänused.
Kui poiss suri, oli Stonehenge olnud juba rohkem kui 1500 aastat olemas.
Välismaalaste jäänuste leidmine tõstatas küsimuse, kas Stonehenge meelitas «turiste» ja palverändureid kohale juba mitmeid tuhandeid aastatid tagasi.
2002. aastal leitud niinimetatud Amesbury Archer, kes oli kaetud vase ja hõbedaga, oli pärit Alpide piirkonnast.
Seitsmest isikust koosnenud grupp, niinimetatud Boscombe Bowmen ei olnud samuti Stonehenge`i kohalikud elanikud, vaid võisid olla pärit kas Prantsusmaalt Bretagne`ist, Walesist või siis Loode-Inglismaa järvepiirkonnast.
Professor Jane Evans, kes uurib pronksiajastu skelettide päritolu nende hammaste järgi, arvab et enamik tol ajal Briti saari külastanutest olid Stonehenge`ist teadlikud ning tulid just selle ehitise pärast.
«Teismelise poisi matmispaik ja tal olnud kaelakee viitavad, et tal oli staatus ning ta võis pärineda tähtsast suguvõsast,» lausus Evans.
Evansi uuring näitas, et teismeline poiss pärines märksa soojema kliimaga alalt, kui seda olid ja on Briti saared. Strontsiumikogus ta luudes aga viitas otseselt Vahemere-äärsele piirkonnale.
Arheoloogide sõnul on välismaalaste jäänuste leidmine kindel tõend, et inimesed läbisid varasematel aegadel pikki vahemaid. Pole aga teada, mis neid Stonehenge`i meelitas.
Stonehenge on Lääne-Inglismaal Salisbury tasandikul asuv megaliitehitis, mis rajati mitmes etapis aastatel 3000 – 1500 eKr. Oletatakse, et rajatise abil määrati taevakehade suundi, loendati päevi ning ennustati kuuvarjutusi.