Meie Päikesesüsteemis ei ole Maa ainus planeet, kus virmalisi esineb.
Ka Saturnil on virmalised
Briti teadlased panid USA kosmoseagentuuri NASA uurimislaeva Cassini infrapuna spektomeetri abil Saturnist tehtud fotode põhjalt kokku video, edastab msnbc.msn.com.
«Cassini instrumendid paljastasid Saturni virmalised detailselt. Kuid sealsete virmaliste tekkest arusaamiseks tuleb meil lisauuringuid teha. See on raskendatud, kuna Cassini andmed on väga nõutud,» lausus Briti Leicesteri ülikooli astronoom Tom Stallard.
Ta lisas, et on olemas veel mitmeid teisi teadusobjekte, mille abil saab virmalisi uurida ning saadud infot Saturni uurimisel aluseks võtta.
Videol on näha, et Saturni päeval, mis Maa mõistes kestab kümme tundi ja 47 minutit, toimub virmalistes muutusi. Keskpäeva ja kesköö osade ehk siis vasaku ja parema poole virmalised muutuvad vaheldumisi mitmeks tunniks säravamaks ja paremini nähtavaks. Oletatakse, et see säravamaks muutumine on seotud päikesevalguse langemise suunaga.
Saturni poolustel tekivad virmalised, kui päikesetuule osakesed suunatakse planeedi magnetvälja poolt pooluste suunas. Atmosfääris reageerivad need osakesed elektriliselt laetud gaasiga, tekitades valguse.
Kuid Saturni virmalisi võivad põhjustada ka elektromagnetlained, mis tekivad, kui Saturni kuud läbivad selle planeedi magnetosfääris sisalduv plasma.
Stallard ja ta kolleegid uurisid Cassini tehtud 7000 Saturni virmaliste fotost 1000.
«Saturni virmalised on küllalt keerulised ja me oleme nende uurimisega alles alguses. Püüame jõuda jälile, mis nende muutumist põhjustab ja kontrollib,» selgitas Stallard.
Maal on virmalised nii põhja- kui ka lõunapoolkeral ja neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis. Saturnil esinevad virmalised samuti põhja- ja lõunapoolusel.
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud. Saturn teeb täistiiru ümber Päikese 29,5 Maa aastaga.
Videot vaata siit.