Õnnehormoon oksütoksiin aitab ujedusest vabaneda

Õnnehormoon oksütoksiin aitab ujedusest vabaneda Foto: SCANPIX

Iisraeli autismiuurimise keskuse ja USA Columbia ülikooli teadlaste kinnitusel võib õnnehormoon oksütoksiin aidata ujedusest vabaneda ja paremaks suhtlejaks saada.

Oksütoksiini nimetatakse õnnehormooniks, kuna see tekitab empaatiat ja armastus- ja heaolutunnet, kirjutab sciencedaily.com.

Nüüdne uuring näitas, et see hormoon võib aidata ka sotsiaalses suhtlemises kimpu jäävatel ja ujedatel inimestel paremini hakkama saada.

«Nimetatud hormoon mõjutab ujedate sotsiaalselt suhtlemist, muutes nad avatumaks. Kuid samas ei ole sel hormoonil headele suhtlejatele mitte mingisugust mõju,» selgitasid uurijad.

 Teadlaste sõnul võib see avastus aidata ka näiteks neid, kellel on suhtlemisfoobiaid või autism.

Uurijad tahtsid teada, kas meie organismis leiduv õnnehormoon muudab meid teiste suhtes avatumaks ja julgemaks.

Teadlased tegid katse 27 terve täiskasvanud mehega, kellest osadele anti õnnehormooni ja osadele platseebot. Ainet manustati ninapihuse kaudu. Siis anti neile ülesanne, mis nõudis empaatiat ning kaaslaste tunnete hindamist.

Mehed vestlesid oma elu emotsionaalsetest hetkedest. Ühel osapoolel tuli hinnata mida teine osapool tunda võis.

Samuti uuriti katsealuste sotsiaalset kompetentsust, kasutades selleks AQ (Autism Spectrum Quotient) testi, mida tavaliselt kasutatakse autistide peal.

Uuring näitas, et oksütoksiin muudab empaatilisemaks ja avatumaks, kuid eelkõige neid, kellele sotsiaalne suhtlemine raskusi valmistab.

Sotsiaalses suhtlemise end kindlat tundunud katsealused tegid emotsioonitesti hästi hoolimata, kas nad said õnnehormooni või platseebot.

«Ujedad ja nappide sotsiaalse suhtlemise oskustega katsealused said oksütoksiini tõttu paremini hakkama, olles peaaegu sama head suhtlejad kui need, kellel suhtlusprobleeme ei ole,» selgitasid uurijad.

Uurija Jennifer Bartzi sõnul on levinud arvamus, et oksütoksiin muudab kõik inimesed õnnelikumaks ja empaatilisemaks.

«Kuid meie uuring näitas, et ta mõjub eelkõige ujedatele ja suhtluses ebakindlatele,» sõnas Bartz.