Massilised vulkaanipursked suretasid neandertallased välja?

Massilised vulkaanipursked suretasid neandertallased välja? Foto: SCANPIX

USA Texase ülikooli antropoloogide ja geoloogide  arvates võisid neandertallased surra välja massiliste vulkaanipursete tagajärjel.

Nüüdisinimesed aga jäid ellu tänu Aafrikast ja Aasiast sisserännanutele, kirjutab National Geographic.

Uurijate sõnul toimusid umbes 40 000 aastat tagasi tänapäeva Itaalia aladest kuni Kaukasuse mäestikuni järjestikused vulkaanipursked, mis mõjutasid nii Euroopat kui ka Aasiat.

Teadlaste sõnul mõjutasid need otseselt tänapäeva Euroopa aladel elanud neandertallasi, kes selle tagajärjel väga väikesearvuliseks jäid ja lõpuks välja surid. Kuid need vulkaanipursked avaldasid mõju ka kaugematel aladel elanud varajastele inimestele.

Selle teooria tõestamiseks uuriti fossiilset taimede õietolmu ja vulkaanilist tuhka.

Teadlased leidsid Venemaalt Mezmaiskaja koopast kontsentreeritud õietolmukoguseid, mis on korrelatsioonis selles paigas leiduva vulkaanilise tuhaga. Teadlaste sõnul hakkas taimkate pärast vulkaanipurskeid kahanema.

Koobast uurinud sõnasid, et mida enam oli vulkaanilist tuhka, seda vähem leidus õietolmu.

«Neis koopakihistustes on näha mitmeid vulkaanilise tuha kihte. Kõige vulkaanituha rikkamas kihis, mis tekkis Itaalia Campanian Ignimbrite`i purske tagajärjel, ei leidugi õietolmu. See on lihtsalt steriiline tuhakiht,» selgitasid uurijad.  

Taimede kadumine tõi kaasa taimtoiduliste loomade kadumise. See omakorda mõjutas neandertallaste elu, kes jahtisid suuri loomi, kes toitusid väiksematest.

«Neandertallaste väljasuremise teooriat vulkaanipursete tagajärjel on käsitletud ka varem. Püüdsime nüüd teha kindlaks, kuidas see tegelikult juhtuda võis,» lausus uurimismeeskonna liige Naomi Cleghorn.

Siiani on domineerivaks teooriaks, et arenenumad nüüdisinimesed lihtsalt suretasid neandertallased välja.

Kui vulkaaniteooria peab paika, siis oli neandertallaste lõpp väga traagiline: surm külmas ja pimedas, kus napib toitu.

«Raske on ette kujutada, kuidas viimased neandertallaste grupid elasid. Võib olla ei puutunud nad üksteisega enam üldse kokku,» lisas Cleghorn.

Arvatakse, et neandertallased olid ka varem vulkaanipurskeid näinud, kuid 40 000 aasta tagasi toimus midagi, mis oli nende jaoks uus ja hirmutav.

Esiteks leidsid vulkaanipursked aset peaaegu samal ajal. Mis aga puutub tänapäeva Itaalias Napoli lähedal  40 000 aasta tagasi toimunud vulkaanipurskesse, siis seda peetakse Euroopas 200 000 aasta tugevaimaks purskeks.

«Lihtne on adapteeruda asjadega, mis toimuvad mitme põlvkonna jooksul. Siis saab teise kohta kolida ning rahvaarv võib jälle suurenema hakata. Neandertallastega seda ei juhtunud,» selgitas Cleghorn.

Neandertallastega samal ajal elasid Euroopas ka väikesed Homo sapiens`i kogukonnad. Ka neid mõjutasid massilised vulkaanipursked.

«Homo sapiens jäi ellu, sest teda leidus peale Euroopa ka Aafrikas ja Aasias. Neandertallased elasid aga ainult Euroopas. Ka olid nende kogukonnad võrdlemisi väikesed ja isoleerunud,» jätkas uurija.

Cleghorni sõnul võis enamik neandertallasi vulkaanipursete tagajärjel hukkuda ning allesjäänuid oli liiga vähe, et palju uusi järglasi saada.

Mitmed uurijad on vulkaaniteooria suhtes skeptilised, öeldes et selles on auke ja vasturääkivusi. Näiteks aja määratlemisel – kas vulkaanipursked leidsid aset kuude, aastate või aastakümnete ajal?

Samuti pole teada, kui kaua võttis neandertallaste väljasuremine aega ning millal pärast vulkaanipurskeid hakkasid nüüdisinimesed massiliselt Euroopa aladele saabuma.

Antropoloog John Hoffeckeri arvates hakkas Homo sapiens neandertallasi välja tõrjuma juba enne vulkaanipursete algust.

«Arheoloogilised leiud näitavad, et neandertallaste arvukus hakkas kahanema juba varem kui 40 000 aastat tagasi. Nüüdisinimesed hakkasid vallutama neandertallaste elupaiku. Üks sellistest oli tänapäeva Itaalias, kuid pole teada, mis täpselt juhtus,» jätkas Hoffecker.

Kuid ka Hoffecker on veendunud, et vulkaanipursked võisid neandertallastele viimase hoobi anda.