/nginx/o/2010/09/23/437182t1h7bf5.jpg)
USA paleontoloogid leidsid Utah' osariigi kõrbest kaks uut hiidsisalikuliiki, kes on suguluses Triceratops`iga.
Utah' kõrbest leiti 15 ja 5 sarvega hiidsisalik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe hiidsisliku suurel peal leidub koguni 15 sarve, edastab Yahoo News.
Uurijate sõnul on tegemist kahe taimetoidulise hiidsisalikuga. Paljude sarvedega isend sai nimeks Kosmoceratops richardsoni. Teine hiidsisalik on küll suurem, kuid tal on vähem sarvi, vaid viis. See loom sai nimeks Utahceratops gettyi.
«Seda ei juhtu just iga päev, et leiame korraga kaks jõehobu suurust hiidsisalikku, mida ei ole Põhja-Ameerikast varem avastatud. Võime ju arvata, et teame hiidsisalikest kõike, kuid igal aastal ilmub ikka midagi uut päevavalgele,» lausus Utah' loodusmuuseumi paleontoloog Mark Loewen.
Utah' kõrbes asuvalt looduskaitseala on suur fossiilide leiupaik, kust on siiani rohkem kui tosin uut hiidsisalikuliiki avastatud. Praegu on see kuiv ja kivine kõrbeala, kuid miljoneid aastaid tagasi oli seal soo.
Utahceratops`il on suur sarv ninal, kaks väiksemat silmade kohal nagu piisonitel ning veel kaks sarve. Selle hiidsisaliku kolju on kahemeetrine, keha kõrgus on 180-sentimeetrine ning keha pikkus umbes viis meetrit. Arvatakse, et loom võis kaaluda 3 – 4 tonni.
Kosmoceratops´il näojooned on Utahceratops´iga sarnased, kuid esimesel on märgatavalt enam sarvi. See loom võis kaaluda umbes 2,5 tonni ja oli 4,5 meetrit pikk.
Mõlema looma sarvede pikkus jäi 15 ja 30 sentimeetri vahele.
Paleontoloogide sõnul näitab leid, et samal mandril 76 miljonit aastat tagasi elanud hiidsisalikud arenesid erinevalt.
Sarvedega hiidsisalikud elasid kunagi iidsel kontinendil Laramnidial, mis on tänapäeval osa Põhja-Ameerika mandrist.
Uurijate sõnul võisid hiidsisalike sarved mängida tähtsat rolli paaritumismängudes ning neid võidi kasutada ka konkurentidega võitlemiseks.
«Hiidsisalikel võisid sarved tekkid nii-öelda teismeliseeas, kuna need viitasid suguküpsusele ja andsid võimalikele paaritumispartneritele märku,» selgitasid uurijad.