Teadlased avastasid viirused, mis sisenesid inimese genoomi miljoneid aastaid tagasi ning muutsid geenide sisse-ja väljalülitamise reguleerimist inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes.
Iidsed viirused kujundasid inimese genoomi
Science Daily järgi on antud uuring esimeseks kindlaks tõestuseks hüpoteesile, mille pakkus 1950. aastatel välja Nobeli meditsiiniauhinna laureaat Barbara McClintock. Selle järgi võivad geenide regulatsiooni mõjutada liikuvad DNA-järjestused, näiteks viirustest pärit DNA-lõigud, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Teadlased uurisid inimese ja hiire tüvirakkudes kolme regulatoorse valgu aluseks olevate geenide asukohta. Kuigi leiti mitmeid sarnasusi, oli hiirte ja inimeste vahel ka suuri erinevusi nende valkude regulatsioonimeetodites ja geenides, mida nad kontrollivad. Olulise avastusena leiti, et miljoneid aastaid tagasi oli inimese genoomi sisenenud viirused, mis muutsid oluliselt geenide reguleerimise võrgustikku inimese tüvirakkudes.
«See uurimus annab vaieldamatuid tõendeid, et mõned liikuvad geneetilised elemendid, mida sageli peetakse rämps-DNA-ks, on inimese arengu aluseks oleva regulatsioonisüsteemi võtmeelementideks,» ütles Texase ülikooli teadlane Cedric Feschotte.
Inimese ja hiire võrdlemine aitab mõista geenide reguleerimise võrgustikku, mis viib tüvirakkude arenemiseni erinevat tüüpi keharakkudeks. «See arusaam on hädavajalik tüvirakuteraapiate väljatöötamiseks,» ütles uurimust juhtinud Guillaume Bourque. «Kuigi hiire tüvirakke on regulatsioonigeenide uurimiseks lihtsam kasutada, peab edasistes uurimustes keskenduma rohkem just inimese tüvirakkudele.»
Muutusi regulatsioonigeenides peetakse ka üheks võimalikuks liigitekke protsessiks, kuna nii saab üha väikese muutusega genoomis muuta paljude geenide toimimist. Uuring on oluline ka seetõttu, et tõestab viiruste rolli sellises protsessis.