Vanad kreeklased võisid näha Halley komeeti

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halley komeet
Halley komeet Foto: Wikipedia.org

USA Brigham Youngi ülikooli teadlaste sõnul võisid vanad kreeklased olla need, kes nägid meie ajal Halley komeedina tuntud komeeti esimesena.

Iidsetes kirjutistes on viidatud millalgi 466. - 467. aastal eKr.  Põhja-Kreekas nähtud kosmilisele objektile, kirjutab BBC.

Siiani  on toetutud Vana-Hiina allikatele, mille kohaselt nähti Halley komeeti esmakordselt 240. aastal eKr.

Kui uus avastus kinnitust leiab, siis nihkub Halley komeedi esmanägemine 226 võrra varasemaks.

USA uurijate sõnul viitavad iidsed tekstid sellele, et Kreeka Hellespontose alale langes millalgi ajavahemikul 466  - 467 eKr. kosmiline keha. Kirjutistes seisab, et kosmosekivi langes päise päeva ajal ning oli umbes veovankri suurune.

Sellest kirjutas oma teosest «Meteoroloogia» ka kuulus filosoof Aristoteles. Tema sõnul oli meteoriidi langemise ajal näha läänetaevas komeeti.

Astronoom Eric Hintz ja filosoof Daniel Graham arvutasid välja Halley komeedi võimaliku liikumisteekonna, uurimaks ka see kattub iidsetes ürikutes kirja panduga.

Hintzi ja Grahami arvutused näitasid, et nimetatud komeet võis Kreeka taevas näha olla 466. aastal eKr. 80 päeva jookusl alates juuni algusest kuni augusti lõpuni, sõltudes atmosfäärist ja taeva tumedusest.

«Kui meie teooria kinnitust leiab, siis nägid kreeklased seda komeeti kolm tiirlemisperioodi ja kaks sajandit varem kui hiinlased,» lausus Hintz.

Uurijad rõhutasid, et kui hiinlased ja babüloonlased jälgisid taevas toimuvat huviga ning panid sajandeid kirja, mis seal toimub, siis kreeklased seda ei teinud.

Hintzi sõnul on siiski kahtlane, kas meteoriidi langemise ja Halley komeedi ilmumise vahel on seos.

«See oleks lausa suurepärane kui nii oleks – see langenud meteoriit oleks näiteks osa Halley komeedist. Arvan siiski, et tegemist oli lihtsalt kahe asja kokkulangemisega,» jätkas astronoom.

Halley komeet on heledaim perioodiline komeet, mille keskmine tiirlemisperiood on 76 aastat.

Inglise astronoom Sir Edmund Halley (1656 – 1742) järeldas selle komeedi varasemaid ilmumisi uurides, et komeet teeb seda seaduspäraselt. Ta nägi komeeti 1682. aastal ja ennustas, et komeet ilmub uuesti 1755. aastal ning nii ka juhtus.

Halley komeet on Maale lähimal olnud 1910. ja 1986. aastal. Järgmine kord on teda oodata 2061. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles