/nginx/o/2010/09/10/430021t1hb38d.jpg)
Hispaania seikleja Gaspar de Carvajal kirjutas 1541. aastal, et Amazonases Napo jõe ääres asuvad linnad, mis on säravvalged ning neid ümbritsevad viljakad maad.
Amazonase džunglis oli kunagi siiani avastamata tsivilisatsioon?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval ei ole selle tsivilisatsiooni kohta peaaegu mitte ühtegi märki leitud, kirjutab Discovery News.
Napo jõe äärsed alad on hoopis kaetud paksu ja läbimatu džungliga, milles elab mitmeid mürgiseid loomi.
Arheoloogid esitasid siiski küsimuse, kas hispaanlase joonistatud ilusad pildid sellest paigast olid vaid ta fantaasia vili või kaitseb loodus seal olevaid saladusi.
USA Florida ülikooli antropoloog Augusto Oyela-Caycedo on üks neist teadlastest, kes usuvad, et metsiku džungli aladel eksisteeris kunagi üsna arenenud tsivilisatsioon.
Kuigi Oyuela-Caycedo ja ta kolleegid ei usu Carvajali kirjapandut sõnasõnalt, võis nende arvates Napo jõe äärsetel viljakatel aladel siiski kompleksne ühiskond eksisteerida. Sellele viitavat kummalised maastikudetailid.
Kuid tõendusmaterjal selle tsivilisatsiooni kohta on peaaegu olematu ning kummalised detailid võivad olla ka looduse kätetöö.
Iidse Amazonase ühiskonna pooldajate kõige tugevam argument on sealne viljakas muld. Teadlaste arvates võis viljakuse tingida kas vana sooala või siis vulkaaniline tuhk.
«Leidsime piirkonnast jälgi, mis võivad viidata inimasutusele. Seal oli kuhjunud orgaanilisi jääke, märke oli tuletegemisest ja puusöest,» selgitasid uurijad.
Teised tõendid pärinevad taimedest. Teadlased leidsid, et tuletegemise leiukohtade juures kasvas väga sümmeetriliselt palju viljapuid. Oletatakse, et selle tsivilisatsiooni liikmed kasvatasid neile toitu andvaid puid, rikastades samas oma ümbruskonda.
«Esmapilgul on tegemist anomaaliaga, sest kuidas saab metsaalal nii palju viljapuid ühes kohas kasvada. Siin võib inimkäsi mängus olla,» lausus Oyuela-Caycedo.
Kuid selle teooria kriitikud, kelle hulka kuulub ka USA Smithsonian Institutioni teadlane Betty Meggers, on veendunud, et mingit iidset tundmatut tsivilisatsiooni ei olnud.
Meggersi arvates võivad seni leitud «asitõendid» näidata, et piirkonnas võisid inimesed elada, kuid kas neil ka keerukas ühiskond oli, on kahtlane.
«Kui see tsivilisatsioon tõesti olemas oli, siis kuhu see kadus? Ning miks elavad praegu neil aladel vaid väiksearvulise liikmeskonnaga nomaadihõimud?» küsis Meggers.
Oyuela-Caycedo ja sama teooria teised pooldajad on veendunud, et selle tundmatu tsivilisatsiooni liikmed hukkusid Hispaania konkistadooride, nagu seda oli Carvajal, toodud haiguste tagajärjel.
Nii pooldajate kui ka vastaste grupid on oma seisukohtades kindlad.
Oyuela-Caycedo sõnul sõltus nii iidne tsivilisatsioon kui ka tänapäeval seal elavad nomaadihõimud metsast ja selle saadustest.
Esile on aga kerkinud kartus, et seda tsivilisatsiooniteooriat võivad omakasu eesmärkidel hakata ära kasutama Amazonases kasu nägevad puid- ja kaevandusfirmad.
Kui Amazonase vihmamets jäi hoolimata «suurest tsivilisatsioonist» ellu, siis miks mitte ka nüüd.
«Nii minevikus kui ka olevikus on pärismaalased edukalt metsa oma elus hoidmiseks kasutanud. Kui minevikus tarbiti looduses leiduvat mõistlikult ja väikestes kogustes, siis nüüd on tegemist looduse tühjaks röövimisega,» selgitas Oyuela-Caycedo.