/nginx/o/2009/03/25/153320t1h17c5.jpg)
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University College’i ja Cambridge’i ülikooli teadlased.
Ema hoolitsus aitab ajul kasvada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olles analüüsinud 195 kukkurloomaliiki ja 457 pärisimetajaliiki, leidsid teadlased, et kukkurloomadel, näiteks kängurutel ja opossumitel, on ajud kehasuuruse suhtes sama suured kui pärisimetajatel, mõnikord isegi suuremad. Aju suurus korreleerus mõlemas loomarühmas emahoole pikkusega, näiteks imetamisperioodi kestvusega, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Samas ei korreleerunud kukkurloomade aju suurus erinevalt pärisimetajatest puhkeoleku ainevahetuse tasemega, mida varem on peetud oluliseks aju suuruse määrajaks – kuna ajukude nõuab palju energiat, eeldatakse, et suure ajuga peab käima kaasas ka kiire ainevahetus.
Kukkurloomade ajud kasvavad aeglaselt ja kasv toimub peamiselt pärast sündi ema kukrus, pärisimetajate aju kasvab kiiresti aga looteperioodil, kus energiat saadakse ema kiirest ainevahetusest.
Uue uurimuse põhjal võib imetajatel välja areneda suured ajud ka madala ainevahetuskiiruse korral juhul, kui seda kompenseeritakse pikenenud emahoole perioodiga.
Uurimuse põhjal võib mõnede primaatide erakordselt suurt ajumahtu seletada mõlema aju kasvamiseks vajaliku eelduse olemasoluga – aju areneb nii pika looteperioodi kui ka kaua kestva emahoole ajal pärast sündi.