Vahemere laevavrakid paljastavad, kuidas jõuti tänapäeva laevehituseni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Vahemere laevavrakid paljastavad, kuidas jõuti tänapäeva laevehituseni
Vahemere laevavrakid paljastavad, kuidas jõuti tänapäeva laevehituseni Foto: SCANPIX

USA allveearheoloogide sõnul näitavad hiljuti Vahemerest leitud kolm laevavrakki, kuidas keskaegselt laevaehituselt hakati tänapäevase juurde jõudma.

Kolme laeva, mis pärinevad ajavahemikust 1450 – 1600, vrakid leiti Kreeka Rhodose saare ja Türgi vahelisest väinast, kirjutab Live Science.

Üks laevadest on suur inglise kaubalaev, teised kaks on väiksemad. Üks võis olla Rhodose saare patrull-laev, teine aga väiksemat sorti kauba alus, millega veeti kaupa Türki, Itaaliasse ja Kreekasse.

Need kolm laevavrakki on üksteisele küllaltki lähedal. Arheoloogide sõnul ei ole nad siiski uppunud ühel ja samal ajal.

«Need laevad annavad informatsiooni ajastu kohta, mil laevaehituses hakati aerudega alustelt, millel olid relvad üle minema purjelaevadele, millel olid relvad. Need kolm laeva esindavad just seda perioodi,» selgitas USAs Floridas Key Westis asuva allveearheoloogia organisatsiooni RPM Nautical Foundation esindaja Jeffrey Royal.

Ta jätkas, et nende kolme laeva juures on märgata nii arenenud tehnoloogiat kui ka iidseid laevaehitusvõtteid.

«Me kaardistasime uuringu jaoks merepõhja, saades sellest väga täpse ülevaate. Veealuse pinna kaardid näitavad, kus on kultuurikiht ja mis on looduslik pind,» jätkas uurija.

Kui näha on võimalike laevajäänuste piirjooni, saadetakse alla allveerobotid, tegemaks kindlaks, kas tõesti need on vrakid.

Teadlased tegid kolmele leitud vrakile põhjaliku uuringu. Neid huvitas eelkõige, kuidas laevad ehitatud olid ning muutused tehnoloogias ja disainis.

Varasemad laevad olid galeerid, neil olid ka purjed, kuid edasi liikusid need enamjaolt aerude abil. Need olid oma kujult pikad ja kitsad ning neil oli ka kahurid ees ja külgedel.  

Hilisemad purjelaevad kasutasid aere vähe või üldse mitte. Need laevad liikusid edasi tuule abil. Need olid oma kujult veel pikemad ning neil oli enamik kahuritest külgedel.

«Galeerid oli kiired vaid lühikest vahemaad läbides ning nendega oli kerge manööverdada. Kuid kui oli soodne tuul, siis oli purjelaevadel eelis ja nad liikusid kiiresti edasi. Galeerid kaotasid kiiruses kui aerutajad ära väsisid. Purjelaevad ei pidanud palju manööverdama, sest vaenlase pihta sai tuld anda küllaltki kaugelt,» jätkas Royal.

Vahemeres uuritud kolmes laevas olid ühendatud nii galeeri kui ka purjelaeva omadused.

Tagasi üles