Iga putukas on isiksus

Punalutikad Foto: Wikipedia.org

Kuigi putukad võivad inimestele ühesugused tunduda, on neil kõigil oma ainulaadsed isiksusejooned.

Ungari Debreceni ülikooli teadlaste sõnul aitas nende uuring selgitada, kuidas erinevatel organismidel, kaasa arvatud inimene, talle omased isiksusejooned esile tulevad, kirjutab Discovery News.

Uuring näitas, et inimeste ja putukate jooned on sarnased. Osa putukaid olid näiteks aeglased ja vaiksed, teised aga agarad tegutsejad.

«Näiteks julgus, pealehakkamine, aktiivsus ja agressiivsus on jooned, mis tihtipeale on seotud ja ilmnevad koos,» selgitas putukate iseloomujooni uurinud Eniko Gyuris.

Kuid mis teeb putuka julgeks või häbelikuks? Gyurise sõnul avalduvad need jooned erinevate putukate juures erinevalt.

«Julgust saab putukate juures  kindlaks teha näiteks sellega, kui kiiresti nad ohu korral peitu poevad ja kui kiiresti nad ohu möödudes jälle välja tulevad. «Maadeavastaja» joon ilmneb aga putukatel selles, kas nad lähevad uusi alasid ja objekte avastama või mitte,» selgitas ungarlane.

Gyuris ja ta meeskond tegid isiksuse teste lühikeste ja pikkade tiibadega punalutikatele (Pyrrhocoris apterus).

Teadlased kogusid suure hulga punalutikaid ning panid nad laboris erinevatesse olukordadesse.

Esimeses katses panid teadlased putuka väikesesse kaetud nõusse, mis omakorda pandi väiksele ümarale areenile. Sinna lisati neli erinevas toonis kummirõngast. Siis eemaldati putukanõult kaas ning putukaid said uut kohta uurima minna. Taheti teada kas putukad julgevad oma kaitsvast nõust lahkuda, et uut ümbrust uurima minna.

Teises katses pandi punalutikad lihtsalt areenile. Teadlased jälgisid kui mitut uut objekti putukad uurisid, kui kiiresti liikusid, kui kaua neil võttis objektide uurimine aega ja muud sarnast. Iga putukaga korrati katset neli korda.

Tulemused näitasid, et putukad käitusid väga erinevalt ja vastavalt oma iseloomujoontele. Kui näiteks üks putukas oli esimeses katses julge ja enesekindel, siis samamoodi käitus ta ka järgmistest katsetes. Vähem agressiivsete ja vähem uudishimulikega oli sama asi.

«Leidsime, et igal erineval elusorganismil, kaasa arvatud putkad ja inimesed, on ainult talle omaseid jooni. Eriti hästi ilmnevad need organismide juures, kes elavad kaua aega stabiilses ja spetsiifilises keskkonnas, nagu näiteks koopas. Neil ei ole vaja oma jooni ega käitumist muuta,» selgitas Gyuris.

Samale tulemusele jõudsid ka Soome Helsingi ülikooli uurijad Raine Kortet ja Ann Hedrick. Nemad tegid katse rohutirtsudega. Eriti hästi ilmnesid erinevad iseloomujooned isaste rohutirtsude juures.

Kortet ja Hedrick märkasid, et agressiivsed isased hoolisid ohust vähe ja võtsid rohkem riske. Samas aga tõdeti, et need isased pakkusid emastele rohkem huvi. Dominantsus võib viidata heale immuunsüsteemile ja kasulikele geenidele. 

Teadlaste sõnul on osa jooni kasulikud vaid teatud keskkonnas ja kontekstis, teises võivad need kahjulikuks osutuda.