Kuulsa briti füüsiku Stephen Hawkingi sõnul on universumi tekke taga füüsikaseadused, mitte jumal.
Stephen Hawking: jumal ei loonud universumit
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. september 2010, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hawkingi uues raamatus «The Grand Design» seisab, et Suurt Pauku ei saa jumala arvele panna, kirjutab Daily Mail.
«Kuna on olemas gravitatsioon, siis sai universum end luua mitte millestki. Spontaanne teke on see, tänu millele universum ja ka meie eksisteerime. Universumi käivitamiseks polnud vaja mingit jumalat,» seisab raamatus.
Stephen Hawkingi teose kaasautoriks on Leonard Mlodinov ning see ilmub 9. septembril.
Uus teos esitab väljakutse Sir Isaac Newtoni arvamusele, et universumi pidi looma jumal, kuna selles ei viita mitte midagi kaosele.
Hawking arutleb oma raamatus selle üle, kuidas Maa on nii õigel kaugusel Päikesest, et siin sai elu tekkida.
Oma varasemas teoses, 1988. aastal välja antud «A Brief History Of Time» ta mingil määral nõustub jumala rolliga universumi loomisel.
«Kui me suudaksime universumi tekke kohta luua põhjaliku selgitava teooria, oleks see inimkonna mõistuse triumf ning siis me mõistaksime ka jumalat,» seisab raamatus.
Hawking spekuleerib ka teemal, et kuskil universumis on veel planeete, millel on elu või koguni mingi senitundmatu eluga universum. Hawkingi arvates ei ole meie universum ainus, vaid osa niinimetatud multiversumist.
Hiljuti hoiatas Hawking, et kui inimkond ei asu teisi planeete koloniseerima, siis kahe sajandi pärast ootab inimesi ees väljasuremine.
Hawkingi arvates on inimkond juba praegu liiga suur ja tulevikus kasvab see veelgi. Füüsiku sõnul aitab inimkonna pikaajalisele säilimisele kaasa ainult see, kui osa inimesi Maalt lahkuksid ja teistel planeetidel peavarju otsiksid.
Hawkingi sõnul on ta optimistlik, kuid järgnevad 200 aastat on inimkonna jaoks kriitilise tähtsusega.