/nginx/o/2010/09/02/425925t1hf284.jpg)
Saksamaa Max Plancki instituudi zooloogide uuring näitas, et kääbusšimpanside (Pan Paniscus) puhul on paaritumisvõimalused suuremad neil noortel isastel, kelle ema on läheduses.
Kääbusšimpanside «mammapojad» saavad rohkem seksi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba mitmed varasemad uuringud on näidanud, et kääbusšimpanside karja kõige hinnatum isane saab paarituda kõige suurema arvu emastega ja kõige sagedamini, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Proceedings of the Royal Society Series B.
Kuid samas sõltub isaste positsioon karjas sellest, milline on ta ema positsioon.
Kuna isaste staatus sõltub nende emadest, siis tahtsid uurijad kindlaks teha, millist rolli emad mängivad poegade paaritumisedus.
Zooloogid jälgisid kääbusšimpanside karja Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuvas Salonga rahvuspargis kümne kuu jooksul. Karja liikmete sugulussuhted tehti kindlaks DNA abil.
Uurijad said emade rolli teha kindlaks ka selle tõttu, et kari lagunes aeg-ajalt väiksemateks gruppideks. Vahel olid isased koos oma emaga neis gruppides, vahel mitte.
Uuringu tulemused näitasid, et kui ema ei olnud kohal, sai juhtiv isane 41 protsendi ulatuses paarituda. Kui aga ema oli kohal, siis langes juhtiva isase paaritumisvõimalus 25 protsendini ning teiste isaste paaritumisvõimalused kasvasid.
Ehk teisiti sõnastades, emad takistasid juhtivat isast emaseid monopoliseerimast, luues samas enda pojale rohkem paaritumisvõimalusi.
Uurijate sõnul hoiavad kääbusšimpansiemad võistlevaid isaseid vaos, kui nende poeg emaste tähelepanu püüab võita. Kui aga emase pärast läheb kakluseks, siis tulevad emad oma poegadele võitlusse appi.