/nginx/o/2010/08/31/424955t1h0ffb.jpg)
USA paleontoloogide sõnul elas 80 miljonit aastat tagasi tänapäeva Euroopa aladel «draakon».
«Draakon», kes terroriseeris 80 miljonit aastat tagasi Euroopat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on Velociraptor`i sugulasega, kes oli tugev, lihasööjast hiidsisalik, kirjutab sciencedaily.com.
Sellel eelajaloolisel loomal olid tugevad küünised. Oma tagajäsemete küüniseid kasutas ta saagi soolikate väljalaskmiseks.
Paleontoloogid andsid Rumeeniast leitud hiidsisalikel nimeks Balaur bondoc, mis tähendab jässakas draakon.
«Balaur bondoc võis oma ökosüsteemis olla üks suuremaid kiskjaid,» lausus Bukaresti ülikooli hiidsisalike ekspert Zoltan Csiki.
Hiidsisalike õitsengu lõpupoole, hilisel kriidiajastul, oli tänapäeva Euroopa saartest koosnev arhipelaag.
Balaur bondoc´i osaline skelett, mis koosneb jala- ja puusaluust, sabaluudest, roietest, esijäsemete luudest ja selgroolülidest, avastati endisest jõeorust Sebesi linna lähistelt.
Kuigi leitud hiidsisalik on Velociraptor`iga suguluses, on ta jässakam, tal on lühemad jalad ning tugevamad lihased. Kõik ta kehaehituses viitab, et ta põhijoon oli tugevus, mitte kiirus. Samas olid ta esijäsemed ülilühikesed, raskendades haaramist.
Tema eriliseks jooneks on kaks ülipikka varbaküünist, Velociraptor´il oli vaid üks.
«Kui võrrelda neid kahte hiidsisalikku, siis oli Velociraptor sprinter, Balaur aga kikkpoksija. Samuti võis ta jagu saada endast suurematest loomadest,» selgitas Colombia ülikooli teadlane Stephen Brusatte.