/nginx/o/2010/08/31/424792t1h056d.jpg)
Antropoloogid leidsid enda sõnul Iisraelist maailma kõige varajasema organiseeritud peo jäljed.
Antropoloogid leidsid jäljed maailma esimesest organiseeritud peost?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Connecticuti ja Iisraeli Jeruusalemma ülikooli antropoloogidele paljastusid leiud Galilea järve lähedal asuvast Hilazon Tachtit koopast, kirjutab Discovery News.
Antropoloogid leidsid sellest 12 000 aasta tagusest matmis- ja peopaigast mitmeid jäänuseid.
Oletatakse, et peol osales 35 inimest, kes sõid ära 71 küpsetatud kilpkonna ja kolm suurt ürgveist.
Uurijad oletavad, et pidu korraldati surnud šamaani auks. Šamaan oli naine.
Antropoloogide sõnul mängisid varajastes ühiskondades naised ravijate ja rituaalide läbiviijatena tähtsat rolli.
«See ei ole üllatav, et šamaan naine oli, sest maailma paljudes ühiskondades on naiste ravimisoskusi kõrgelt hinnatud,» selgitas uuringut juhtinud Natalie Munro.
Munro ja ta Iisraeli kolleeg Leore Grosman tegid Hilazon Tachtit koopas väljakaevamisi, leides nii naiseskeleti kui ka peojäänused.
Šamaan oli maetud koopa põhja raiutud ovaalsesse auku.
«Pärast ovaali valmimist, kaeti selle küljed ja põhi kivitahvlitega, mis omavahel pandi kokku saviga, mis toodi koopa lähistelt,» lisas Munro.
Leidude seas oli ka 71 kilpkonnakilpi, mis olid pandud surnud naisele peale. Naise skeleti uurimine näitas, et ta võis longata ning selle tõttu oli ta kõnnak ja kehahoid ebakorrapärased.
Naise hauale olid lõpuks asetatud suur kolmnurkne kiviplaat.
Paigast avastati kolme suure ürgveise ehk tarva luid. Ka oli koopas ürgveise saba, metssea jalg, leopardi puusaluu ja kahe nugise pealuud.
Uurijate arvates jätkus seda lihakogust 35 inimesele, kuid peol võis olla ka rohkem inimesi. Uurijate sõnul ei olnud iidsetel aegadel surm ja matused kurvad sündmused, vaid eelkõige rõõmsad, andes võimaluse tule ümber kokku tulla ja ühine sööming korraldada.
Enne seda leidu oletati, et esimesed organiseeritud peod võisid aset leida juba enne põllumajanduse teket. Iisraeli leid kinnitas seda.
« Kui varem tekkis naabritega probleeme, siis sai minema kõndida ja teise koopa otsida. Põllumajandus tegi inimesed paikseks. Ühiseid pidusid korraldati teineteise tundmaõppimise ja suhtluse eesmärgil. Suhtlemine aitas aga pingeid leevendada,» selgitasid antropoloogid.