Titanicule tehtud ekspeditsiooniga uuriti laevajäänuste seisukorda

Kaader filmist «Titanic». Fotol Kate Winslet ja Leonardo DiCaprio Foto: SCANPIX

Maailma ühe kuulsaima laeva Titanicu juurde tehtud ekspeditsioon uuris jäänuste seisukorda.

Teadlastemeeskond kasutas vraki uurimisel kahte allveerobotit, mille abil tehti tuhandeid uusi fotosid, kirjutab Daily Mail.

Titanicu vrakk on Atlandi ookeani põhjas nelja kilomeetri sügavusel.

Robotid tegid fotosid nii laeva vöörist kui ka ahtriosast. Esimesel on selgelt eristatavad nii reeling kui ka ankrud.

Kanadast Newfoundlandilt startinud ekspeditsioon käivitus augusti alguspäevil.

Lisaks fotode tegemisele otsiti ligi saja-aastasest settekihist ka laevaga seotud, kuid seni pinnale toomata asju. Fotod paljastasid, et kaheks murdunud laevavrakil ja selle ümbruses on kolm korda viie kilomeetri suurusel alal veel sadu tuhandeid asju.

Ekspeditsiooni korraldasid Titanicu vraki ainuomanik, firma RMS Titanic Inc. ja USA Woods Hole`i okeanograafiainstituut.

Uurijate tööd takistas pisut orkaan Danielle, kuid põhiline uuring sai sellegi poolest tehtud.

Titanicu vraki leidis 1. septembril 1985. aastal okeanograaf Robert Ballard ja tema rahvusvaheline meeskond.

Filmi «Titanic» režissöör James Cameron lasi enne filmi tegemist filmida laeva vööri ja ahtriosa. Kuna Titanic murdus kaheks, siis on need osad teineteisest lahus.

Titanic oli ookeani-reisiaurik, mis ehitati Põhja-Iirimaal Belfastis. Oli oma ajastu  suurimaid laevu ja teda peeti uppumatuks. Laevafirmale White Star Line kuulunud Titanic  põrkas esmareisil 14. aprillil 1912. aastal Newfoundlandi lähistel jäämäega kokku ja uppus.

2200 pardal olnust kaotas elu 1513 inimest.

Titanic oli 269 meetrit pikk,  28 meetrit kõrge ning kaalus 46 328 tonni. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 kilomeetrit tunnis. Titanicu neljast 19 meetri kõrgusest korstnast töötas korstnana ainult kolm, neljas oli ventilatsiooniava.

Laeva sisekujundus oli luksuslik. Laeval oli võimla, bassein, türgi saun, raamatukogu ja squash'iväljak.

Esmareisil oli ka mitmeid tolle ajastu prominente, sealhulgas Benjamin Guggenheim ja John Jacob Astor, kes mõlemad hukkusid.