Egiptusest leiti 3500 aasta vanune pagaritöökoda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Egiptuse kõrbest avastati 3500 aasta vanune pagaritöökoda
Egiptuse kõrbest avastati 3500 aasta vanune pagaritöökoda Foto: SCANPIX

Arheoloogid leidsid Egiptuse kõrbest 3500 aasta vanuse pagaritöökoja.

Leid tehti seoses Theban Desert Road Survey projektiga, millega kaardistatakse iidseid kõrbeteid, kirjutab Discovery News.

USA Yale´i ülikooli ja Egiptuse arheoloogid sattus uuringutel iidsetele ehitisejäänustele, kus võidi iidsetel aegadel leiba küpsetada.

Pagaritöökoja ja teiste ehitiste ulatus põhjast lõunasse on üks kilomeeter ning selle laius 250 meetrit. See pärineb niinimetatud teisest vaheperioodist 1650 – 1550 eKr.

Arheoloog John Coleman Darnelli sõnul oli see karavanitee äärne peatuspaik. Sealne karavanitee kulges Niiluse oaasist kuni Lääne-Sudaani Darfurini.

Arheoloogidele paljastusid suured mudatellistest ehitiste jäänused, sarnase struktuuriga ehitisi on Niiluse äärest leitud ka varem.

Kuid kõige huvitavamaks leiuks peetakse siiski pagaritöökoda.

Egiptuse peaarheoloogi Zahi Hawassi sõnul valmistati seal leiba väga suures koguses ning see oli selle piirkonna elanike peamine sissetulekuallikas.

Kohast paljastusid kaks suurt leivaküpsetusahju ning ka potikeder, millel valmistati leivaküpsetusvorme.

«Pagaritöökoja suurus ning sealt leitud leivavormide jäänused lubavad oletada, et leiba küpsetati väga suurtes kogustes. Sellistes kogustes, millega oleks võinud terve armee ära toita,» selgitas Hawass.

Varasemad uuringud on näidanud, et leivaküpsetuspaigas ulatub inimasutus iidsetesse aegadesse. Esimene asundus rajati millalgi Keskmise riigi ajal 2134 – 1569 eKr. ning viimane oli Uue riigi ajal 1569 – 1081 eKr.

Kuid selle asuala õitseng langes Keskmise riigi 1786  - 1665 eKr. ja Teise vaheperioodi 1600 – 1569 eKr.

Tagasi üles