/nginx/o/2010/08/19/419698t1h75e0.jpg)
Iidse Rooma linna Pompei lähedal asuv Vesuuvi vulkaan purskas 79. aastal pKr, tappes sealsed elanikud ja hävitades linna.
Pompei elanikud hukkusid kuumuse tõttu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani vaidlevad teadlased selle üle, kuidas need inimesed ikkagi hukkusid, kirjutab msnbc.msn.com.
24. augustil 79. aastal toimunud vulkaanipurske tunnistajaks oli riigitegelane ja kirjamees Plinius Noorem, kes nägi oma onu tuha kätte lämbumas.
Ajaloolased järeldasid selle kirjelduse põhjalt, et Pompei, Herculaneumi ja Oplontise elanikke ei tapnud mitte kokku kukkuvad ehitised, vaid surma tõid vulkaaniline tuhk ja gaas, mis tekitasid lämbumise.
Siiani ei ole seda teooriat kahtluse alla seatud.
Itaalia vulkanoloogi Giuseppe Mastrolorenzo uus uuring näitas, et Pompeii ja naaberlinnade elanikud hukkusid kõrge kuumuse tagajärjel, mitte ei lämbunud.
«Kõikides Vesuuvi purskega seotud tekstides mainitakse inimeste lämbumist, kuid see ei olnud nii,» lausus vulkanoloog.
Mastrolorenzo uuring põhineb Pompei inimjäänustel. Kolmest vulkaanpurskes hävinud linnast leiti tuhandeid inimjäänuseid. Kolm neljandiku inimeste asendid olid sellised, mis viitasid, et nende hukk oli silmapilkne ja keha viitas surmaeelsele tegevusele.
«Lämbumisohvrite puhul on teada, et nad on tavaliselt lõdvas või magamisasendis. Pompeist leitud inimeste kehadest enamik aga seda ei olnud,» selgitas vulkanoloog.
Mastrolorenzo ja ta kolleegid tegid oma teooria tõendamiseks katse, pannes looma- ja inimluud 40 – 430-kraadisesse kuumusesse.
Erinevas kuumuses luu värv muutub. Teadlased tegid järelduse, et vulkaanist kümne kilomeetri kaugusel asuvas Pompeis tekkis 120 – 150-kraadine kuumus.
Vulkaanile veel lähemal asunud linnades võis olla veelgi kuumem, 230 – 260 kraadi.
Uurijate sõnul tabas vulkaanipurse seniarvatust suuremat ala.
Mastrolorenzo arvates sai Pompeii ohvritele saatuslikuks neljanda püroklastilise plahvatusega kaasnenud kuumusevoog. Paar sekundit sellist kuumust tappis inimesed silmapilkselt. Majas sees olemine ei aidanud elu päästa.
Uurijate sõnul ulatus see kõrge temperatuuriga voog kuni 20 kilomeetri kaugusele.