/nginx/o/2010/08/19/419640t1h3fe7.jpg)
Teadlased uurisid 50 miljonit aasta tagasi tänapäeva Lõuna-Ameerika aladel elanud kiskjalindu Andalgalornis´t, kes oli võimeline tapma lausa ühe nokalöögiga.
Iidne lind, kelle löögid olid nagu poksijal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paleoteadlase Steve Wroe sõnul lõikas lind oma ohvrilt tükke lausa kirurgilise täpsusega. Sellele aitas kaasa ta ebatavalise kujuga nokk, mille otsas oli nagu konks, kirjutab BBC.
Uurijate sõnul oli nende lennuvõimetute lindude kasv vähem kui meetrist kuni kolme meetrini. Arvatakse, et neid väljasurnud linde oli umbes 18 liiki.
Paleoteadlased uurisid Andalgalornis`e skeletti, et selle kaudu saada teada ta eluviisi ja ka keskkonna kohta, kus ta elas.
Uuritud lind elas Loode-Argentinas kuus miljonit aastat tagasi. Ta oli keskmist kasvu, seistes umbes 140-sentimeetrine ja kaalus 40 kilogrammi.
Teadlased skaneerisid linnu kolju arvutisse ning uurisid, kuidas lind seda kasutas.
Andalgalornis`e uurimine näitas, et lind kasutas saagi tabamisel täpseid, suunatud lööke, nagu näiteks teevad seda professionaalsed poksijad.
Uurijate arvates kannatab see lind välja võrdluse kuulsa Muhhamad Aliga, kellel olid samuti täpsed ja teravad löögid.
«Ta võis kasutada kiireid ja lühikesi lööke, mis olid suunatud alla. Ta pidi pingutama kaelalihaseid, et löök õigesse kohta tuleks. Ebatäpsed löögid oleks võinud nii ta kaelalae kui ka nokale vigastusi tekitada,» selgitasid teadlased.
Uuring paljastas, et linnu kolju oli külgedelt nõrgem kui eest ja tagant.
«Ta tappis saaki täpsete löökidega. Kui ta oleks saagist kinni haaranud ja seda raputanud, oleks ta end vigastada võinud, sest ta pea küljed olid üsna nõrgad. Nokaosa seevastu aga ülitugev,» selgitasid uurijad.
Uurijad ei olnud varem kiskjalinnule sellist biomehhaanilist analüüsi teinud.
«Tahtsime teada saada, millist rolli see lind oma ökosüsteemis mängis ja milline oli Lõuna-Ameerika ökosüsteem 60 miljoni aasta eest. Need linnud olid oma süsteemis toiduahela tipus,» lisasid paleoteadlased.
Need kiskjalinnud tekkisid 60 miljonit aastat tagasi ja surid ootamatult kolm miljonit aastat tagasi välja. Nende lindude tekkeaeg langeb kokku ajaga, mil praegune Lõuna-Ameerika eraldus Põhja-Ameerikast.