/nginx/o/2010/08/18/419535t1hb782.jpg)
Briti astronoomid uurisid neutrontähte magnetari, mis asub Maast 16 000 valgusaasta kaugusel.
Astronoomid uurisid magnetari
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magnetarid on väga tugeva magnetväljaga neutrontähed, kirjutab BBC.
Magnentar CXO J164710.2-455216 asub lõunataevas Altari tähtkujus täheparves Westerlund 1.
See, et seal tekkis musta augu asemel neutrontäht, näitab seda, et massiivne täht kaotas enne supernoova plahvatust või plahvatuse ajal 95 protsenti oma massist.
Neutrontähed on surnud ja kokku kukkunud tähed, millel on tugev magnetväli. Kui täht pärast plahvatust kokku vajub, siis eralduvad prootonid ja elektronid, mis tekitavad tähe ümber tugeva magnetvälja. Magnetari puhul on see magnetväli veelgi tugevam.
Magnetaride elueaks peetakse keskmiselt 40 000 aastat, mis kosmilistes mõõtmetes on väga lühike. Magnetarid on alguses kiirelt pulseerivad ja plahvatavad, kuid mingil hetkel plahvatused vaibuvad, pulseerimine jätkub.
Tugeva magnetvälja kaotab magnetar juba 10 000 aastaga.
Kuna neil neutrontähtedel kulub palju energiat, siis kustuvad nad üsna kiiresti, kuid nad võivad galaktikas liikuda sadu miljardeid aastaid.
Arvatakse, et Linnuteel võib olla umbes 30 miljonit või rohkem magnetari.
Praeguseks on teada 13 magnetari, veel viis kandidaati ootavad kinnitamist.
Üheks tuntumaks magnetariks on Maast 50 000 valgusaasta kaugusel meie Linnutee äärealal Amburi tähtkujus asuv SGR 1806-20.