/nginx/o/2010/08/18/419477t1hcc84.jpg)
Inimkonda on süüdistatud mammutite väljasuremises, kuid tegelikult ei pruugi inimesed selles süüdi olla.
Mammutid olid globaalse kliimasoojenemise ohvrid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Durhami ülikooli teadlaste arvates ei olnud mammutite liigne tapmine nende väljasuremise põhjuseks, vaid hoopis kliimamuutus, kirjutab BBC.
Pärast viimast jääaega 21 000 aastat tagasi algas kliimasoojenemine, mille tõttu hakkasid mammutitele elutähtsad rohualad kaduma.
Preeriate ja steppide asemele hakkasid tekkima metsad. Keskkonnamuutus mõjutas ka neid suuri taimetoitlasi ning neist toituvaid kiskjaid.
«Mammutid elasid 100 000 aastat tagasi paljudel Euroopa aladel. Inimestel oleks olnud neid londilisi raske väljasuremiseni viia, kuna inimesed ei elanud pleistotseenis väga laial alal ning neil ei olnud kuigi efektiivseid jahivahendeid,» selgitas uurija Brian Huntley.
Ta jätkas, et mammutid ei olnud inimeste jaoks oma suuruse tõttu just lihtne saak. Selle tõttu tabati neid võrdlemisi harva.
Huntley sõnul mängis mammutite saatuses tähtsat rolli hoopis temperatuuritõus.
«Uutes kliimatingimustes oli suurtel megaloomadel, kaasa arvatud mammutitel raske hakkama saada. Nad võisid veel kuskil väikeste karjadena elada, kuid mitte kaua, sest nende toitumisalad, rohumaad, kahanesid,» jätkas uurija.
Briti teadlaste sõnul on inimkonnal ühte-teist mammutite saatusest õppida.
«Mammutitega juhtunu on näide, mis võib ka praegusel globaalsel kliimamuutuse perioodil juhtuda. Tänapäeval on sarnasteks suurteks loomadeks elevandid ning nad on esimesed, keda kliimamuutus otseselt mõjutab,» selgitas Huntley.
Mammut (Mammuthus) on elevantlaste sugukonda kuulunud imetajate perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Mammutid surid välja umbes 4500 aastat tagasi.