2200 aasta vanune mosaiikmõistatus saab lahenduse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Forma Urbis Romae fragment
Forma Urbis Romae fragment Foto: SCANPIX

Arheoloogid püüavad lahendada 2200 aasta vanust mosaiikmõistatust.

Tegemist on marmoritükkidest iidse Rooma kaardiga Forma Urbis Romae, millest on leitud vaid fragmendid, kirjutab msnbc. msn.com.

Kaart oli valmistatud 150 marmorplaadist ning selle suurus oli 18 meetrit korda 13 meetrit. Kaardi mõõtkava oli 1:240.

Arheoloogid loodavad järgmisel aastal Roomas tehtavatel väljakaevamistel leida veel puuduvaid osi.

Marmoritükkidest Rooma kaart valmistati 203. - 210. aastal pKr. keiser Septimus Severuse valitsusajal. See kaart asus Rahufoorumi Templum Pacise (Rahutempli) seinal.

Osa Templum Pacis`est on siiani näha kuuendal sajandil rajatud kiriku juures. Samuti on seinal näha augud, kus asusid kaarti kinni hoidnud pronkskonksud.

Kaardi asukohaks olnud Rahutempli lasi rajada keiser Vespasianus aastatel 71 – 75 pKr. Selle templiga tähistati Jeruusalemmas asunud templi hävitamist aastal 70 pKr. ning juutide mässu mahasurumist.

Teisel sajandil tehtud Rooma kaardil oli ära toodud iga tollase ehitise ja tänava põhiplaan. See kaart säilis kuni keskajani, siis hakati selle tükke kasutama ehitusmaterjalina.

Ülejäänud osad aga võisid lihtsalt templi seinalt alla kukkuda ning sadadeks fragmentideks puruneda.

Siiani leitud tükid, mida on 1186, asuvad Kapitooliumi muuseumi restaureerimisosakonnas. Need tükid moodustavad esialgsest kaardist vaid 10 – 15 protsenti.

Renessansiajastul leiti umbes 250 fragmenti, millelt olid ära tuntavad Colsseum ja Circus Maximus.

USA Stanfordi ülikooli uurijad kasutasid tänapäevast arvutitehnoloogiat ning püüdsid konstrueerida kaardi puuduvat osa.

Arheoloogid on veendunud, et väljakaevamised paljastavad veel suure hulga puudu olevaid mosaiigitükke.

Tagasi üles