Jumalaema kiriku kellalööjal Quasimodol oli prototüüp?

Pariisi Jumalaema kirik Foto: SCANPIX

Briti ajaloolane avastas tõendusmaterjali, et prantsuse kirjaniku Victor Hugo kuulsa romaani «Jumalaema kirik Pariisis» (Notre-Dame de Paris) tegelasel, küürus kellalööjal Quasimodol oli prototüüp.

Ajaloolane Adrian Glew avastas viite Londonis Tate´i muuseumi arhiivis 19. sajandi skulptori Henry Sibsoni seitsmeköitelist autobiograafiat uurides, kirjutab Huffington Post.

Sibson palgati 1820. aastatel Prantsuse revolutsioonis kannatada saanud Jumalaema kirikut taastama.

Sibsoni memuaarides on viiteid puidunikerdajale, kes kandis nime Trajean. Ta oli palganud skulptor, kelle hüüdnimi oli «le bossu» ehk küürakas.

«Trajean oli kõige sõbralikum, isalikum ja töökam mees, keda ma kunagi kohanud olen. Ta palganud skulptori nime olen unustanud, kuna temaga ma otseselt kokku ei puutunud. Kõik mida ma selle mehe kohta tean, on et ta on küürus ning talle ei meeldi töölistega koos olla,» seisab Sibsoni memuaarides.

Glew arvates on Sibsoni memuaarides otsene viide Hugo tegelase prototüübile.

«Sibson kirjutas oma memuaarid peaaegu samal ajal, mil Hugo hakkas Jumalaema kiriku ajaloo vastu huvi tundma ning romaani visandama. Mul tekkis lausa külmavärin kui mul see mõte peast läbi käis,» lausus ajaloolane.

Sibsoni memuaarides olevad ülestähendused viitavad sellele, et Hugo tundis Jumalaema kiriku restaureerimise vastu huvi ning võis tunda nii Trajeani kui ka tema müstilist ülemust. Kiriku restaureerimine võis kirjanikule anda idee romaan kirjutada.

Hugo ei saanud kiriku restaureerijatelt mitte ainult Quasimodo, vaid ka «Hüljatute» tegelase. Esmases versioonis oli tegelane Jean Trajean, kelle ta hiljem muutis Jean Valjeaniks.

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus esmakordselt 1831. aastal.