Pilved «suhtlevad» omavahel?

Pilved «suhtlevad» omavahel? Foto: SCANPIX

USA ookeani ja atmosfääri agentuuri (NOAA - National Oceanic and Atmospheric Agency) teadlaste sõnul suudavad pilved omavahel «suhelda».

Uuring näitas, et pilvede «suhtlusviis» on sarnane näiteks sellele, kuidas putukad omavahel informatsiooni vahetavad, kirjutab foxnews.com.

See avastus võib aidata paremini mõista Maal valitsevaid klimaatilisi tingimusi.

Teadlased soovitasid naljatamisi, et taevasse vaadates võiks mõistatada, millest pilved omavahel «räägivad».

«Pilved moodustuvad selliselt, et nende komponendid vahetavad omavahel informatsiooni, tekitades näiteks regulaarseid, perioodilisi vihmasadusid,» selgitas NOAA teadlane Graham Feingold.

Fengoldi sõnul on tegemist taaskorduva mudeliga.

Pilvedest langev vihm jahutab õhku, tekitades allapoole suunduvaid õhuvoole. Kui need õhuvoolud maapinnaga kokku põrkavad, tõusevad nad uuesti ülespoole, põrgates samas kokku teiste samasuguste õhuvooludega. Tekivad ülespoole suunatud õhuvoolud. Ülespoole suunduvad õhuvoolud loovad vanadest pilvedest vabadesse aladesse uusi pilvi. Kui uutest pilvedest hakkab vihma sadama, siis see mudel kordab end.

«Pilved «suhtlevad» õhuvoolude kaudu. Kui on mingi arv täpselt sama moodi käituvaid pilvi, siis on õhuvoolud infokandjaks,» selgitas Feingold.

Varasemate pilvede käitumist selgitavate teooriate kohaselt toimub pilvetekke keskkohas temperatuurimuutus ning soojad ja jahedad õhuvoolud mängivad protsessis võtmerolli.

Feingoldi sõnul pani «rääkivaid» pilvi 20. sajandi alguses tähele juba üks Prantsuse füüsik, kes uuris konvektsiooni ehk aine liikumisega kaasnevat soojuse levikut.

1930. aastatel tuldi välja hüpoteesiga pilvede käitumise kordumisest.

«Mind ei üllataks, kui väga varajastes ühiskondades vaadati taevasse ja seda pilvede käitumismustrit märgati,» lisas Feingold.

Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.