Vahemere idarannikul Foiniikias ja hiljem Põhja-Aafrikas Puunias elanud foiniiklaste varaseima Aafrikas asutatud linna Aüza asukoht võidi kindlaks teha.
Foiniiklaste iidse linna asukoht tehti kindlaks?
3500 aastat tagasi eksisteerinud Aüza linna teatakse mõningate kirjalike allikate kaudu, kuid selle täpne asukoht on siiani mõistatus, kirjutab Live Science.
Briti Oxfordi ülikooli ajaloolane Sir John Boardman võttis südameasjaks linna asukoht välja selgitada. Ta uuris selleks kõikvõimalikke kaarte ja dokumente, kus Aüza kohta vihjeid olla võiks.
Varem on oletatud, et see linn asus Tuneesias, hilisemast Kartaagost kaugemal läänes.
Boardmani arvates oli Aüza hoopis Azirisena tuntud paigas, mis on rohkem idapool, Egiptusele ja Foiniikiale lähemal.
Aüza oli sadamalinn, kus foiniiklased esimest korda Aafrikas kanda kinnitasid.
«Aüza ja Azirise vahele saab võrdusmärgi panna. Kirjeldustest on teada, et seal oli olemas hea sadamakoht ning lihtne sisemaale liikuda,» selgitas Boardman.
Foiniiklased olid meresõitjad, kelle tsivilisatsiooni õitseaeg oli 1550 – 300 eKr. Nad oli tuntud laevaehitajad ja meremehed.
«Nad uurisid Vahemere lääneosa samal ajal kui kreeklased. Võib oletada, et nad olid võistlejad, kuid tegelikult toetasid üksteist,» lausus inglane.
Foiniikia silmapaistvaim kultuurisaavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine teisel aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud põhinevad mingil määral sellel, kaasa arvatud kreeka ja ladina tähestik.
Ajaloolased ja arheoloogid on pikka aega pead murdnud, kus asus foiniiklaste rajatud Aüza.
Boardman on kindel, et mõistatuslik linn Aüza on sama, mida tunti Azirise nime all.
Foiniikia oli ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria aladel. Kolmandal aastatuhandel eKr. asutasid foiniiklased seal linnriigid – Tüürose, Byblose, Siidoni, Aradose jt. Foiniikia vahendas Egiptuse, Mesopotaamia ja Väike-Aasia kaubavahetust, kontrollis kaubandust ja rajas kolooniaid kogu Vahemere piirkonnas. 8. -7. sajandil allus Foiniikia Assüüriale, hiljem Babülooniale. Pärsia võimu all, aastast 538 eKr toimus linnade uus tõus.
332 eKr langesid Foiniikia linnad Aleksander Suure võimu alla ja 64 eKr Rooma valdusse.