Arheoloogid võisid leida Briti saarte vanima maja jäänused

Arheoloogid võisid leida Briti saarte vanima maja jäänused Foto: SCANPIX

Arheoloogide arvates avastasid nad Briti saarte vanima maja jäänused.

Ümar struktuur leiti Põhja-Yorkshire`ist Scarboroughist ja see on ehitatud umbes 8500 aastat eKr, kirjutab BBC.

Arheoloogide sõnul on see ehitis seni leitud vanimast majast 500 aasta võrra vanem.

Manchesteri ja Yorki ülikooli arheoloogid leidsid samast paigast ka puidust platvormi, mis arvatakse olevat Euroopa vanim puusepatöö näide.

Arheoloog Nicky Milneri sõnul on sellised leiud haruldased, aidates heita pilku küttide-korilaste ellu.

«Siiani arvatakse, et kütid-korilased olid väga liikuva eluviisiga. Kuid majaleid näitab, et nad võisid ka paiksed olla. Põlvkondade kaupa võidi samas paigas elada,» selgitas Milner.

Selle 3,5-meetrise läbimõõduga ümarmaja jäänused avastati Star Carri arheoloogilise väljakaevamise paigast. See oli küttide-korilaste elupaik umbes 11 000 aastat tagasi kui Briti saared ei olnud veel Mandri-Euroopast eraldunud.

Arheoloogid tegid leidude süsinikmeetodil uuringu ja asukohast paljastunud tööriistade järgi kindlaks, et maja pärineb ajast 8500 aastat eKr.

Seal elanud inimesed võivad olla esimesed, kes saabusid jääaja lõppedes ja jääpiiri taganedes Briti saartele.

Arheoloogide arvates võidi aja jooksul maja uuendada ning selles paigas on võinud mitu sellist maja.

Majade olemasolu viitab sellele, et seal elanud inimesed ei olnud väga liikuva eluviisiga, vaid eelistasid samas paigas elamist.

Pärast jääaega asustatud Star Carris elati 200 – 500 aastat. Sealsed elanikud ei olnud põllupidajad, vaid kütid, kes jahtisid hirvi, põtru ja metssigu.

Väljakaevamisi alustati nimetatud paigas juba 1940. aastatel. Star Carrist on varem leitud nooleotsi, aerupaadi jäänused ja hirvekolbast maske. Samuti ka sarvedega peakatteid, mida võidi kasutada rituaalides.