/nginx/o/2010/08/10/415659t1hd9f7.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA suured observatooriumid nagu Hubble´i kosmoseteleskoop, Chandra röntgenobservatoorium ja Spitzeri kosmoseteleskoop jäädvustasid kahe galaktika kokkupõrke.
Suured kosmoseteleskoobid jäädvustasid galaktikate kokkupõrke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku põrganud galaktikad asuvad Maast 62 miljoni valgusaasta kaugusel, kirjutab Science Daily.
Nende kokkupõrge algas rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi. Galaktikate kokkupõrke tulemusena on tekkinud miljoneid uusi tähti.
Alates kokkupõrke algusest on tekkinud ka massiivseid tähti, mis on lõpuks supernoovana plahvatanud. Suurte tähtede eluiga on lühem kui väikeste tähtede oma ning nende elutsükkel kestab vaid paar miljonit aastat. Supernoova plahvatuses tekkisid rasked elemendid.
Meie Päike on keskmise suurusega täht, mille eluiga võib olla umbes kümme miljardit aastat.
NASA observatooriumid jäädvustasid huvitava sündmuse. Chandra röntgenobservatooriumi fotol on näha sinakaid tähtedevahelise gaasi pilvi.
Kahe galaktika kokkupõrkepaik on ka teise põlvkonna tähtede ja nende ümber tiirlevate planeetide sünnikoht. Kosmilises gaasis ja tolmus leidub selliseid aineid nagu magneesiumi, rauda, hapnikku ja räni.
Mustad augud eritavad röntgenkiiri kui aine neisse langeb, fotol on need nähtavad valgete laikudena.
Spitzeri kosmoseteleskoobi tehtud fotodel on aga näha noori tähti, mis eritavad infrapunakiirgust. Hubble`i kosmoseteleskoop jäädvustas vanu tähti ja uute tähtede tekkekohta, mis särab kuldselt. Kosmilise tolmu ja gaasi pilved paistavad neil fotodel pruunina.
NASA teadlased panid kolme observatooriumi saadud andmed ja tehtud fotod kokku. Tulemuseks on siiani parim informatsiooni kokku põrganud galaktikate kohta.