/nginx/o/2010/08/09/415251t1he019.jpg)
Kuulsa briti astrofüüsiku Stephen Hawkingi arvates on inimkonnal kaks valikut - kas järgneva 200 aasta jooksul koloniseerida teisi planeete või surra välja.
Inimkonna valikud - kas koloniseerida teisi planeete või surra välja?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hawkingi arvates saab inimkond püsima jääda vaid siis, kui osa inimesi koduplaneedilt lahkub, kirjutab Daily Mail.
Hawking ütles oma intervjuus internetilehele Big Think, et ta on inimkonna saatuse suhtes optimistlikult meelestatud, kuid ainult juhul, kui teiste planeetide vallutamine ette võetakse.
«Inimkonna säilimine on ohus. Minevikus on küllalt juhtumeid, kus inimkonna säilimine oli küsimärgi all. Näiteks 1962. aastal aset leidnud Kuuba raketikriis, mis oleks võinud tuumasõja kaasa tuua,» selgitas kuulus füüsik.
Kuuba raketikriis oli 1962. aastal NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. 22. oktoobril kuulutas USA välja mereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale. Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaasid likvideerima ja tuumarelvad Kuubalt ära viima.
Kuuba kriis oli kahe superriigi külma sõja aegne suurim vastasseis ja kätkes tuumasõja alustamise ohtu.
Hawkingi arvates võib üks selline kriisimoment tulevikus inimkonnale saatuslikuks saada.
«Kriisid võivad tulevikus sageneda. Peame olema hoolikad ja langetama tarku otsuseid, et neist kriisidest eluga välja tulla. Kuid olen siiski optimist. Kui järgneva 200 aasta jooksul suudetakse inimkonda ohustavad kriisid ära hoida ning tegeleda kosmoseuuringute ja –lendudega, siis on inimkonnal ellujäämisvõimalus üsna suur,» selgitas Hawking oma seisukohta.
Selle aasta alguses hoiatas Hawking, et inimesed ei peaks kosmosest intelligentset elu otsima ega tulnukatega kontakti võtma.
«Kui oleme meie galaktikas ainsad mõistusega olendid, siis me jääme ellu ja kestame edasi. Kui mitte, siis tuleb arvestada kosmosest tuleneva ohuga, mida põhjustavad teistsugused olendid,» jätkas tuntud teadlane.
Hawkingi sõnul kasutab inimkond Maa ressursse hoolimatult ja rohkem kui eluks vaja.
«Meile on geenidega kaasa antud isekas ja agressiivne käitumine. Kunagi oli see säilimise seisukohast kasulik, nüüd enam mitte. Inimkonnal võib olla isegi järgneva 100 aasta jooksul püsima jäämisega raskusi, rääkimata siis 1000 või miljonist aastast,» jätkas astrofüüsik.
Hawking on seisukohal, et kui osa inimesi Maalt lahkub ja teistele planeetidele kolooniad rajab, siis on ellujäämisšanss suurem.
Hawking on samuti veendunud, et ajas rändamine on võimalik, kuid ainult tulevikku.
Teadlase sõnul peaks tuleviku kosmoselaevad lendama peaaegu valguse kiirusel. Siis võrduks üks päev selle kosmoselaeva pardal aastaga Maal. Meie galaktika äärealadele jõutaks siis 80 aastaga.