/nginx/o/2010/08/09/415157t1h0589.jpg)
Antropoloogid avastasid Hispaaniast Cantabriast Esquilleu koopast neandertallaste «magamistoa».
Antropoloogid avastasid neandertallaste «magamistoa»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neandertallased elasid selles koopas hilises pleistotseenis ehk 53 000 - 39 000 aastat tagasi, kirjutab Discovery News.
Antropoloogide sõnul oli «magamistuba» üsna mõnus ruum, kus olid kohad, mis kunagi võisid olla kaetud olla rohu, taimede ja loomanahkadega.
Uurijate sõnul elasid neandertallased üsna ökoelu.
«Arvame, et nad vahetasid voodeid üsna sageli välja. Kasutatud taimed vahetati uute vastu. Võimalik, et iga kord, kui nad seal koopas ööbisid,» selgitas uuringut juhtinud Dan Cabanes.
Cabanes lisas, et tulekohale lähemal olnud voodeid kasutati ka diivanitena, kuhu istuti päeva lõpul muljeid vahetama.
Samuti tegeldi seal uute tööriistade valmistamise ja söögitegemisega.
Cabanes ja ta meeskond kogusid Hispaania koopast erinevad maapinnanäidiseid. Nende analüüsimine andis pildi, milliseid materjale koopa erinevates osades leidus ja kasutati.
Eriti huvitasid uurijaid fütoliidid. Need on taimerakkudes ja nende vahele lahustunud ränioksiidi kehakesed. Fütoliite leidub taimede maapealsetes osades ning nad vabanevad sealt pärast taimekoe kõdunemist.
Hispaania Esquilleu koopa pinnasest avastatud fütoliidid viitavad sellele, et neandertallased korjasid rohtu ja taimi ning tegid neist endale magamisasemed.
Uurijate sõnul kasutasid need eelajaloolised inimesed koopaid funktsionaalselt, kasutades erinevaid ruume erinevatel eesmärkidel.
Antropoloogide sõnul aitab neandertallaste magamispaikade arv oletada, kui palju selles koopas inimesi elada võis.
Siiani aga ei olda kindlad, mis neandertallaste väljasuremise põhjustas.
«Neandertallastele võis mitu faktorit korraga mõjuda. Keskkonnamuutus, haiguste levik, vähe järglasi, erinevate gruppide võitlus eluks vajalike ressursside pärast ning võib-olla veel mitmed teised asjaolud,» selgitas Cabanes.
Cabanes ning veel mõned uurijad on veendunud, et neandertallased ja nüüdisinimesed ei segunenud.
Cabanesi uurimisgrupp loodab, et fütoliitide edasine analüüs aitab neandertallaste elust paremat ja selgemat pilti saada.
Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) oli Euraasia eelajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas peamiselt koobastes, kasutas tööriistu ja jahivahendeid, oskas teha tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid kohastunud karmi eluga. Klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.