Maa tahke sisetuum uuendab end itta liikumise abil?

Maa tahke sisetuum liigub vedela välistuuma suhtes itta? Foto: SCANPIX

Prantsuse teadlastemeeskonna sõnul võib Maa tahke sisemine tuum vedela välistuuma suhtes ida poole liikuda ning selle abil end uuendada.

Grenoble´is asuva Université Joseph Fourier teadlase Thierry Alboussieri sõnul on vähem kui 100 miljoni aastaga kõik lääne pool kristalliseerunu ida pool sulanud, kirjutab Live Science.

Oletus läheb vastuollu traditsioonilise teooriaga, mille kohaselt on Maa tuum liikumatu, laienedes planeedi jahtudes igas suunas.

Kuid uus hüpotees võib aidata heita valgust Maa tuumale – selle vanusele, seismilistele korrapäratustele ning müstilisele vedeliku kihile, mis asub selle pinnal.

Umbes miljard aastat tagasi hakkas Maa sisemus aeglaselt jahtuma, protsess toimus seest väljapoole. Maa kõige kuumem paik on selle keskkoht, mis võib olla kuumem isegi Päikese pinnast. Kuid rauast tuum on ikkagi tahkes olekus, sest äärmuslik rõhk võib olla tõstnud selle sulamistemperatuuri.

Teadlaste sõnul võib tuuma jahtudes sinna rauda juurde tekkida. Kergemad elemendid aga liiguvad välimisse vedelasse tuuma. Oletatakse, et see liikumine mõjutab Maa magnetvälja.

Teadlastel ei ole kahjuks võimalik minna 6400 kilomeetrit Maa sisse, et näha, mis seal toimub.

Kuid siiski saadakse tänu maavärinatele Maa sügavuses toimuva kohta informatsioonikilde.

«Ükskõik, millal on võimas maavärin, levivad igas suunas seismilised lained ning seismograafid registreerivad võnkumised,» sõnas Massachusettsis Simon Rockis asuva Bardi kolledži teadlane Michael Bergman.

Maavärinad aitavad teadlastel Maa sisemuses toimuva kohta uut teada saada, kuna seismiliste lainete kiirus muutub. Uurijad saavad saadud andmete põhjalt panna kokku pildi, millised kivimid  ja mineraalid Maa sisemuse eri osades asuvad.

Viimase paarikümne aastaga ei ole vastuseid leitud, vaid küsimusi on juurde tekkinud. Seismoloogid panid tähele, et lained liiguvad tuumas põhjast lõunasse kiiremini kui läänest itta. Samuti on Maa ida ja lääne osa seismilised omadused erinevad.

Need avastused ei sobi kokku traditsioonilise pildiga Maa tuumast ning mitte ka tuuma pinnal asuva 200 kilomeetri paksuse tiheda aine kihiga.

Teadlastel tekkis küsimus, kuidas sai see tihke ainekiht tekkida, kui tuum eraldab ainult kergeid aineid.

Siis tuldi ideele, mis võib seda fenomeni selgitada. Mis oleks, kui tuum kristalliseerumise asemel korraga sulab ja tahkestub. Sulav pool võib näiteks tihedat ainet välimisse tuuma viia.

Matemaatilised mudelid ja laboriekseprimendid aitasid kirjeldada tuuma dünaamikat viisil, mis on kooskõlas viimastel aastatel saadud seismoloogiliste andmetega.

Teadlaste oletuse kohaselt on Maa tuum nihkunud keskmest välja, natuke ida suunas. Surve on sel juhul siis suurem lääneküljel, kus tuum on planeedi keskkohale lähemal.

Selle tulemusena oleks lääne pool alati tihedam.

Prantslaste loodud hüpotees võib aidata korrigeerida Maa magnetvälja tekketeooriat. Ka võidakse tuuma ja selle osade vanust täpsustada.

Teadlaste sõnul uuendab Maa sisemine tuum end ise ja jahtumine muudab sisemist tuuma suuremaks.

Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Tuum algab umbes 2900 kilomeetri sügavuselt  ning jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.