Täna Postimehes: digisõltuvust soodustab ükskõiksus

Ligitõmbavad ekraanid. Foto: Tervise arengu instituut

Laste probleemsel internetikasutusel on Eestis koolilaste ja nende vanemate seas tehtud uuringu tulemuste kohaselt selge negatiivne seos uneaja, meeleolu ja kehalise aktiivsusega.

Märkimisväärne osa lapsevanemaist arvab, et laps võib istuda arvuti ees palju soovib, tuvastas Eesti laste ja nende vanemate seas läbi viidud uuring arvutikasutuses probleemse kohta. Psühholoogid hoiatavad, et nii soodustavad vanemad käitumist, mis võib halvendada lapse toimetulekut edasises elus.

Täna avaldatud uuringu tarbeks küsitleti ligi 2000 2. ja 8. klassi last ning nende vanemaid, et püüda aru saada, kui palju juba nõnda noores eas digiseadmeid kasutatakse ja milline on nende mõju. «Teismelisi on palju uuritud, eriti Aasias, kuid nooremate arvutikasutuse kohta pole palju teada,» sõnab uuringut läbi viinud psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Lapsed hakkavad digiseadmeid kasutama üha varem. Praegu 8. klassis õppivatel noortel oli esimene kokkupuude arvutiga keskmiselt 6,2 aasta vanuses, 2. klassi lastel aga juba 4,6-aastaselt ehk rohkem kui poolteist aastat varem.

«Nooremas vanusegrupis on selge seos, et mida varem on laps arvuti kätte saanud, seda suuremad on 2. klassiks probleemid,» ütleb Konstabel. «8. klassi omadel seda ei ilmne.»

Probleemsuse mõõtmiseks kasutasid teadlased küsimustikku, kus palusid hinnata 20 arvutikasutusega seotud probleemi sagedust. Näiteks paluti vastata, kas liigse arvutikasutamise tõttu on midagi tegemata jäänud, kas ta on valetanud, kas saanud kurjaks, kui arvutit või digiseadet on proovitud ära võtta.

Millised tulemused uuring andis, loe juba tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!