Arheoloogide sõnul võisid nad Bulgaariast Sveti Ivani saarel asuvast kloostrist leida juudi prohveti Ristija Johannese jäänused.
Bulgaaria kloostrist võidi leida Ristija Johannese säilmed
Leid tehti viiendast sajandist pärit kloostris, mis on varemetes, kirjutab The Telegraph.
Arheoloogid leidsid urni, milles oli koljufragmente, osa lõualuust ja käest ning hammas.
Kivist urnil on kreekakeelne tekst viitega 24. juunile. Arvatakse, et sel kuupäeval sündis Ristija Johannes.
«Leidsime Ristija Johannese säilmed paigast, kus need arvati asuvat. Võime kinnitada, et leitud luud on osa tema skeletist,» sõnas Bulgaaria portfellita minister ja endine ajaloomuuseumi juht Bozhidar Dimitrov.
Pole teada, kuidas Ristija Johannese luud Bulgaariasse ja sellesse kloostrisse jõudsid. Arvatakse, et need võisid jõuda Konstantinoopolist kui Bulgaaria oli osa Bütsantsi impeeriumist.
Mitmed eksperdid on leiu suhtes skeptilised, öeldes et luid tuleb autentsuse kindlaks tegemiseks uurida süsinikmeetodil.
Mitmed Vahemere-äärsed riigid väidavad, et just nende valduses on Ristija Johannese luud. Seda on näiteks väitnud Türgi, Montenegro, Kreeka, Itaalia ja Egiptus.
Ristija Johannes oli Uues Testamendis juudi prohvet. Tegutses Juuda kõrbes meeleparandusjutlustajana. Ristis Jordani jões ristiusku pööranuid, kaasa arvatud ka Jeesuse. Peetakse Jeesuse eelkäijaks.
Galilea valitseja Heroodes lasi Ristija Johannese kinni võtta ja tal pea maha raiuda.