Sebrad on stressivaktsiini loomisel võtmeks

Teadlased loovad maailma esimest stressivaktsiini Foto: SCANPIX

Pärast näljaste lõvide eest põgenemist maha rahunenud sebrad võivad olla võtmeks, aidates igapäevastressi alla kannatavaid inimesi.

Inimeste elu on sama kiire ja stressi tekitav kui metsloomadel, kirjutab msnbc.msn.com.

Selle tõttu vajatakse ravimit, mis aitaks olukorras rahuneda, kuid mille tõttu ei pea hoogu maha võtma.

Nüüd asusidki California ülikooli teadlased looma süstitavat ravimit, mis aitaks lõõgastuda ilma hoogu maha võtmata. Ehk teisisõnu maailma esimest stressivaktsiini.

Stressivaktsiini loovat meeskonda juhib Stanfordi ülikooli neuroteadlane Robert Sapolsky.

Sapolsky on pärast 30 aasta pikkusi uuringuid veendunud, et neil õnnestub luua aine, mis mõjutab ajukeemiat, muutes inimese keset kaost keskendunuks ja rahulikuks.

Uurija sõnul on meeskond leidmas alternatiivi meeli rahustavale joogale, tablettidele ja südamepuistamisele.

Igapäevaelu krooniline stress võib viia mitmete haiguste tekkemiseni.

Sapolsky sõnul nägi  ta Kenyas esimest korda loomade peal, kui hävitav stress olla võib. Teadlast hakkasid huvitama neerupealise koore hormoonid glükokortikoidid, mis hoiavad immuunsüsteemi töökorras  ning aitavad võidelda vähi ja põletikega.

Kõikide imetajate keha toodab seda hormooni, aidates ohuolukorraga toime tulla.

Sapolsky märkas, et lõvide käest pääsenud sebrad olid võimelised oma stressihormoonid nii-öelda kinni keerama.

Tänapäeva inimeste keha aga toodab pideva stressiolukorra tõttu liiga palju glükokortikoide. Pärast stressiolukorrast pääsemist ei «keerata neid kinni», vaid organism jätkab nende tootmist.

Ta lisas, et selle hormooni liigtootmine muudab ta lõpuks toksiliseks, ajurakke hävitavaks ja immuunsüsteemi nõrgendavaks. Samuti võib see hormoon mõjutada inimsuhteid – probleemi käes vaevelnud inimesed jätkavad südame puistamist ka siis, kui põhjuse algallikas ammu kadunud on.

Stanfordi teadlased tegi katse viirusega, milles sisaldus manipuleeritud närvikaitse geene. Need pidid neutraliseerima kahjulikud hormoonid, enne kui aju nende tõttu kannatada saab. Esialgsed katsed tehti rottide peal.

Sapolsky selgitas, et inimkatsed on veel aastate kaugusel.