Suurte veekogude põhjas leidub jõgesid

Must meri ja osa Vahemerest satelliitfotol Foto: Wikipedia.org

Briti teadlaste uuring näitas, et suurte veekogude ja ka ookeanide põhjas võib leiduda jõgesid.

Nii nagu maapealsed jõed, tekitavad ka veealused jõed pinnamuutusi, kirjutab Daily Mail.

Veealustel jõgedel on omad kiired voolukohad ja kärestikud.

Teadlased avastasid ühe sellise jõe Musta mere põhjast.  See veealune jõgi on 34,5 meetrit sügav ning rohkem kui 800 meetrit lai.

Teadlaste arvates võib see nimetu jõgi oma vee läbilaskelt olla maailmas kuuendal kohal.

Selles jões voolab iga päev 350 korda rohkem vett näiteks kui Suurbritannia kuulsas Thamesi jões.

Leedsi ülikooli teadlased kasutasid Musta Mere Türgi poolses osas allveejõe uurimiseks allveerobotit.

Avastus aitab selgitada ka seda, kuidas sügaval maailmameres, kus toitaineid vähe arvatakse olevat, organismid ellu jäävad. Põhjus sellest, et sealsed veealused jõed toovad kaasa eluks vajalikke setteid ja toitaineid.

«Veekogude põhjas asuvate jõgede vesi on raskem kui seda ümbritsev vesi, seda just soolsuse ja suure settehulga tõttu,» selgitas uuringut juhtinud Dan Parsons.

Ta lisas, et merepõhja jõed toidavad sealset sügavuses asuvat «kõrbe».

Uurija sõnul on maapealse ja veealuse jõe erinevus selles, et viimastes tekkivad veekeerised on maismaajõgede veekeeristele vastupidised.

Teadlased kahtlustasid juba pikka aega veealuste jõgede olemasolu, kuna sonaripildid paljastasid maailma mitmes ookeanis veealuseid kanaleid. Kuid varem ei jõutud jälile, et neis on kiire veevool.

Selliseid veealuseid suuri jõgesid arvatakse leiduvat ka Brasiilia ranniku lähedal, kus Amazonase jõgi ja selle lisajõed Atlandi ookeani suubuvad.

Ookeanides asuvad kanalid võivad olla ka geoloogilist päritolu. Need on tekkinud tektooniliste plaatide kokkupõrkel. Kuid veealuste jõgede sängid on tekkinud veemassi uuristamise tõttu.

Uurijad avastasid, et Mustas meres asuvas jões liigub vesi 6,4 kilomeetrit tunnis ning  sekundis voolab läbi 22 000 kuupmeetrit vett. See on kümme korda rohkem kui Euroopa suurimas jões Reinis.

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.

Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin.

Mustast merest saab veeteid pidi Doni kaudu Volgani, Kaspia mereni, Läänemereni ja Valge mereni ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamereni.

Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 meetrit, asetseb mandrilaval.

Musta mere pindala on 422 000 km ruutkilomeetrit. Keskmine sügavus on 1315 meetrit, maksimaalne sügavus 2210 meetrit. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 kilomeetrit, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 kilomeetrit.