/nginx/o/2010/07/29/410563t1h9abd.jpg)
Itaalia teadlased püüavad leida kindlat tõendusmaterjali Stendhali sündroomiks nimetatava fenomeni kohta.
Teadlased püüavad lahendada Stendhali sündroomi mõistatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stendhali sündroomi all kannatajatel võib kunsti vaatamine tekitada terviseprobleeme, kirjutab scinecedaily.com.
Stendhali sündroom sai oma nime kuulsa 19. sajandi Prantsuse kirjaniku Marie-Henri Beyle`i, kirjanikunimega Stendhal järgi.
Stendhali mälestustes seisab, et 1817. aastal Firenzes renessansiaja kunstiteoseid vaadates ta lausa hullus.
«Kui ma Santa Croce basiilika juurde jõudsin, tundsin peapööritust ning tekkis tunne, et süda seiskub. Kogu mu elujõud oli kadunud ja ma kartsin, et minestan,» kirjutas Stendhal hiljem oma reisiraamatus.
Ligi 200 aastat hiljem püüavad teadlased uurida, kas tänapäeva kunstiaustajatel võib samasuguseid reaktsioone tekkida.
Teadlased salvestavad Firenzes asuvas Palazzo Medici Riccardi kunstimuuseumi külastajate käitumist, kui nad teoseid uurivad. Samuti palutakse vabatahtlikelt luba mõõta nende vererõhku, jälgida südametööd ja hingamist, kui nad palee freskosid vaatavad.
Hiljem palutakse katsealustel panna kirja, mida nad nägid ning kuidas see neid emotsionaalselt või füüsiliselt mõjutas
Stendhali sündroomi uurimise katsed kestavad ühe kuu.
Palazzo Medici Riccardi oli koduks kuulsale Medici perekonnale, enne kui nad 1540. aastal Palazzo Vecchiosse kolisid.
Palazzo Medici Riccardi seinad on kaetud kunstnik Benozzo Gozzoli freskodega. Gozzoli oli kuulsa 15. sajandi renessansskunstniku Fra Angelico õpilane.
Palee üheks kuulsaimaks osaks on selle kabel, kus asub ka 15. sajandist pärit Medicite perekonna liikmeid kujutav maal.
Stendhali sündroomi nimetatakse vahel ka Firenze sündroomiks. Seda peetakse psühhosomaatiliseks haiguseks, mida iseloomustab südametöö kiirenemine, minestamistunne, segadusse sattumine ja isegi hallutsinatsioonid, mis tekivad kunstiteoste vaatamisest.
Psühhiaatrid on pikka aega vaielnud selle üle, kas selline sündroom on olemas või mitte. Siiski on teada juhtumeid, kus selle all kannatanud on vajanud haiglaravi.
Firenze Santa Maria Nuova haigla esindaja sõnul tuleb neil tihtipeale tegemist teha turistidega, kes näiteks Taaveti kuju, Uffizi galerii aardeid või teisi selle Toscana linna vaatamisväärsusi nähes minestavad või hüsteeriliseks muutuvad.