/nginx/o/2010/07/28/409624t1h8161.jpg)
Saksamaa Münsteri ülikooli geeniuuring näitas, et kukkurloomad pärinevad Ameerika mandrilt, täpsemalt Lõuna-Ameerikast.
Kukkurloomad pärinevad Ameerika mandrilt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul seostatakse neid loomi tänapäeval eelkõige Austraaliaga, kuid nad on siiani olemas ka Ameerikas, kirjutab Live Scinece.
Nimetatud uuring põhines kukkurloomade geenide uurimisel, mille põhjalt pandi kokku nende uus sugupuu.
«Kahe kukkurlooma – Lõuna-Ameerika opossumi (Monodelphis domestica) ja Austraalia vallabi (Macropus eugenii) geenide uurimine andis kukkurloomade arengust hoopis uue pildi,» sõnas uuringut juhtinud Maria Nilsson.
Lõuna-Ameerika opossum näeb välja nagu suur, karvane hiir. Austraalia vallabi aga kuulub kängurute hulka ning liigub edasi kahel jalal hüpates.
Teadlased uurisid geneetilisi markereid retroposoneid, mis näitavad, kui palju kahel liigi genoomis on sarnasusi. Leiti, et need kaks liiki pärinevad ühest ja samast imetaharust, kuna neil on erilised retroposonid, mida teistel imetajatel ei leidu.
Uuring näitas, et kukkurloomade ühine esivanem pärineb Lõuna-Ameerikast. Kukkurloomade erinevad liigid jagunesid siis, kui Lõuna-Ameerika, Antarktika ja Austraalia olid osa suurest Gondwana ürgmandrist. Selle tõttu jõudsid kukkurloomad ka tänapäeva Austraalia mandrile.
Uus avastus lükkab ümber siiani kehtinud, et kukkurloomad pärinevad Austraaliast. Umbes 80 miljonit aastat tagasi hakkasid Lõuna-Ameerika, Antarktika ja Austraalia teineteisest eemalduma. Siis võisid ka erinevad kukkurloomad erinevatele aladele jääda.
Kukkurloomad (Marsupialia) on alamimetajad, neist kaks kolmandikku elab Austraalias ja üks kolmandik Ameerikas. Kukkurloomadel on ebapüsiv kehatemperatuur. Sünnitavad vähearenenud poegi, kes pärast sündi arenevad ema kõhul olevas kukrus.