Itaalia geofüüsikud avastasid Egiptusest Sahara kõrbest väikese senitundmatu meteoriidikraatri.
Egiptuse kõrbest leiti senitundmatu meteoriidikraater
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. juuli 2010, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kamili kraater on teiste kraatritega võrreldes väga hästi säilinud, kirjutab sciencedaily.com.
«Enamik Maal leiduvatest meteoriidikraatritest on pinnaseerosiooni tõttu kahjustada saanud. Nüüd leitu on aga säilinud algsel kujul, ta on puutumatu,» laususid uurijad.
Uuringut juhtiva Itaalia teadlase Luigi Folco kinnitusel võib see kraater anda uut informatsiooni Maad tabavate väikemõõtmeliste meteoriitide kohta.
«See kraater on kena kujuga ja sõna otseses mõttes puhas. See kraater on lausa ebaharilik,» lisas uurija.
Selliseid nii-öelda puutumatuid kraatreid on varem leitud vaid Kuult ja Marsilt. Seal on vähem neid hävitavaid keskkonnaprotsesse.
45-meetrise läbimõõduga Kamili kraatri avastas Google Earth satelliitfotodelt Itaalias Milanos asuva loodusmuuseumi teadlane Vincenzo de Michele.
Teadlaste sõnul võis selle kausikujulise kraatri tekitada 1,3-meetrise läbimõõduga raudmeteoriit, mis saabus Maale 11 732-kilomeetrise tunnikiirusega.
Geofüüsikud ei ole veel kindlad, kui kaua aega tagasi see kraater tekkis. Arvatakse, et selle vanus võib olla paar tuhat aastat ehk geoloogilistes terminites on tegemist väga noore kraatriga.
Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha. Koostiselt jagatakse nad raudmeteoriitideks ehk sideriitideks, kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks ning egameteoriitideks ehk pallasiitideks. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, millest leitakse 10 – 15.
Meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele kraatri.