Arvutiprogramm teeb väljasurnud keele mõistetavaks

Ugariti kirjakeele näide Foto: Wikipedia.org

USAs Massachusettsi tehnoloogiainstituudis loodud uus arvutiprogramm aitab väljasurnud keelt dešifreerida.

Programm suudab tõlkida savitahvlitel olevaid ugaritikeelseid kirjutisi, kirjutab National Geographic.

Seda keelt kasutati viimati millalgi 12. sajandil eKr tänapäeva Lääne-Süüria aladel.

Arheoloogid leidsid esimesed selles keeles kirjutised 1920. aastatel sadamalinnas Ugaritis väljakaevamisi tehes. Alles 1932. aastal suudeti lõpuks need kirjutised lahti murda.  

Ugariti  pikk tähestik koosneb 31 tähest, lühike aga 22 tähest. Ugariti keelel on veel see omadus, et puuduvad vokaalid. Ugariti keeles kirjutati vasakult paremale.

Ugaritikeelsed savitahvlid aitasid heita valgust israeliitide kultuurile ja Piibli tekstidele.

 MIT arvutiprogramm võrdleb ugariti sümboleid ning nende esinemise sagedust teiste sarnaste keelte struktuuridega. Ugariti keel on näiteks sarnane heebera keelega.

Korduvate võrdluse abil seostab programm ugariti keele sümbolid heebrea keele sümbolitega.

Samuti võimaldab see programm teha kindlaks ugariti ja heeberakeelseid sarnase tüvega sõnu ning võtab arvesse lause konteksti.

«Traditsiooniliselt on dešifreerimine nagu omamoodi detektiivimäng, kus arvuteid kasutatakse tegelikult vähe. Meie eesmärgiks oli iidse keele dešifreerimise lihtsustamine,» selgitas MIT esindaja Regina Barzilay.

Teadlaste kaugemaks eesmärgiks on püüda selle programmi abil lahti muukida ka need iidsed tekstid, mida siiani ei ole suudetud dešifreerida.

Näiteks etruskikeelsed kirjutised. Etruski keelt kasutati Põhja-ja Kesk-Itaalias umbes 700. aasta paiku eKr. Kuid juba aastal 100 pKr oli see asendunud ladina keelega. Säilinud on vaid paar etruskikeelset kirjutist. Samuti ei ole teada, et see keel oleks mingi muu keelega sarnane.

Ugariti linnriik asus praeguse Süüria linna Ras Šamra alal. Ugariti õitsenguperiood oli 14. – 13. sajandil eKr.