Jeruusalemmast leiti Egiptuse vaaraole suunatud kirja fragment

Jeruusalemmast leiti Egiptuse vaaraole suunatud kirja fragment Foto: SCANPIX

Arheoloogid avastasid Iisraelist Jeruusalemmast fragmendid kirjast, mis oli suunatud iidse Egiptuse vaaraole Amenothep IV.

See jumalasalgajast  vaarao valitses Egiptuses 14. sajandil eKr., kirjutab Huffington Post.

Jeruusalemma vanalinnas tehtavate väljakaevamiste käigus avastatud akkadi kiilkirjast dokumendist on alles vaid kahesentimeetrine tükk.  

Oletatakse, et tegemist on savifragmendiga, mis pärineb kohaliku kuningakoja arhiivist.

Heebera ülikooli arheoloogia instituudi professori Wayne Horowitzi kinnitusel on fragmendil on selgelt eristatavad sõnad «sina», «sa olid», «hiljem», «teha» ja «nemad».

«Selle on kirjutanud oma aja kohta väga haritud inimene. Selleks isikuks võis olla õukonnakirjutaja,» lisas uurija.

Arvatakse, et leiul on seos 380 kivitahvliga, mis leiti 19. sajandil Egiptusest Amarnast. Need kivitahvlid kuulusid vaarao Amenothep IV arhiividesse.  

Vaarao Amenothep IV, kes oli vaarao Amenothep III poeg ja vaarao Tutanhamoni isa, tuntakse kui monoteistliku jumalakultuse rajajat. Tema ajastul kaotati mitmete jumalate kummardamine ning asendati päikesejumala Atoni kultusega.

Amarnast leitud kivitahvlitelt paljastus, et vaarao Amenothep IV olid praeguste Iisraeli ja Süüria aladel asunud riikidega üsna keerulised suhted. Kuus neist tahvelkirjadest oli suunatud Jeruusalemma alal valitsenud kuningale Abdi-Hebale.

«Nüüdne leid näitab, et Jeruusalemma kuninga Abdi-Heba ja Egiptuse valitseja vahel oli üsna tihe kirjavahetus. Kirjafragment kinnitab, et hilisel pronksiajal oli Jeruusalemm tähtis poliitiline ja majanduskeskus,»  sõnas arheoloog Eilat Mazar.  

Nüüd avastatud kirjafragment on 600 aastat vanem kui eelmine sarnane leid, olles sellega vanim Jeruusalemmast leitud kirjutis.