/nginx/o/2014/07/29/3240231t1h9f9d.jpg)
Sada aastat tagasi kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, millega algas Esimene maailmasõda, ajaloolaste arvates pole aga Eestis Esimest maailmasõda piisavalt põhjalikult uuritud, samas sai just tänu sellele sõjale võimalikuks Eesti Vabariigi sünd.
Ajaloolased: Esimest maailmasõda tuleks Eestis rohkem uurida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teated sõja algusest jõudsid kiiresti ka meie vaarisandeni Läänemere kaldal, toonane Postimees kirjutas: «Sellega on need nõrgad rahulootused, mis eilaseid traaditeateid tõivad, nii palju kui need Austria-Serbia kohta puutuvad, tühja läinud ja sõjavanker Balkanil veerema hakanud,» vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Alanud sõja tegelikku tähendust siis veel ei mõistetud, ütleb Berliinis sõja alguse 100. aastapäevale pühandatud konverentisil viibiv Eesti Ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik.
Ta rääkis, et seda sõda Eestis väga ei oodatud ja sellele väga suuri lootusi üksikisiku tasandil ei pandud. «Eesti oli 1914. aastal Vene impeeriumi osa ja ma ei usu, et nenende avaldused oleks siirad, kes ütleksid, et eestlased lootsid 1914. aastal omariiklusele või autonoomiale,» rääkis Liivik.