Eelajalooline kašelott oli võimsate hammastega tapamasin

Kunstniku nägemus eelajaloolisest kašelotist Foto: SCANPIX

Paleontoloogide sõnul oli eelajalooline kašelott ehk võidisvaal oma 30-sentimeetriste hammastega nagu tapamasin.

Teadlaste kinnitusel oli selle merelooma hammustus võimsam kui ühegi teise liigi esindaja hammustus, kirjutab Live Science.

12 miljonit aastat tagasi maailmameres elanud Leviathan melvillei oleks suutnud inimese ühes tükis alla neelata.

Paleontoloogid leidsid võimsa kašeloti jäänused Peruust Pisco-Ica kõrbest. Leidude hulgas oli fossiliseerunud pealuu, osa lõualuust ning hambaid.

Eelajalooline elukas sai teadusliku nime kirjanik Herman Melville`i ja ta kuulsa romaani «Moby Dick» järgi.

Tänapäevased kašelotid erinevad oma varasest eelkäijast selle poolest, et nende hambad on väikesed ja hambad on vaid alumisel lõualuul. Sellegi poolest on nende hammustus imetajate seas kõige tugevam.

«Leviathan melvillei hammaste pikkus oli 30 – 35 sentimeetrit ning need asusid mõlemas lõualuus. Hammaste tõttu oli tal võimas hammustus,» selgitas Prantsuse loodusmuuseumi uurija Olivier Lambert.   

Hiigelkašeloti jäänuste lähedalt leiti ka haide ja teiste vaalaliikide jäänuseid. Arvatakse, et kašelotid toitusid neist palju rasva sisaldavatest liikidest.  

Hollandi loodusmuuseumisse pannakse selle aasta sügisel näitusele Leviathan melvillei rekonstruktsioon.