Arheoloogid avastasid hobuste massihaua

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid Hollandist Borgharenist hobuste massihaua
Arheoloogid leidsid Hollandist Borgharenist hobuste massihaua Foto: SCANPIX

Arheoloogid avastasid Hollandist Maastrichti lähedalt Borgharenist Maasi jõe kaldalt 51 hobuse jäänusega haua.

Arvatakse, et tegemist võib olla hobustega, kes hukkusid ühes 17. sajandi lahingus, kirjutab Daily Mail.

«Meie avastatud on praegu Euroopa suurim hobuste massihaud. Kuid ei saa välistada, et kuskil on neid veel. Sadade aastate jooksul on farmerid mitmeid selliseid hobuste matmispaiku üles kündnud,» lausus väljakaevamisi juhtiv arheoloog Angela Simons.

Arheoloogid tegid uuringuid eelajaloolise inimasustuse kohta kui nad  juhuslikult hobusteskelettidele sattusid.

«Leidsime ühe hobuse skeleti, siis järgmise ja nii edasi. Tundus, et neid on lõputul hulgal,» selgitas Simons.

Simonsi ja ta meeskonna palkas väljakaevamisi tegema Hollandi valitsus. Piirkonda on plaanis rajada uusehitisi ja selle tõttu sooviti paikkond enne läbi uurida.

Hobustel oli märke, et matmine toimus kiiresti – nad olid hauda visatud lohakalt ning osa hobustest olid jäänud teineteise peale.

Arvatakse, et nende loomade elu lõppes lahingus, kuid ei saa välistada ka haigust.

Samuti pole teada, kas hobused maeti neile austuse avaldamiseks või haiguse levimise kartuse tõttu.

Luude uuring näitas, et need hobused elasid 17. sajandil,  mil Holland võitles oma iseseisvuse eest.

«Kui need hobused hukkusid lahingus, siis kõige tõenäolisem lahing oleks 80-aastase sõja lahing 1632. aastal, mil Hollandi ülestõusnuid üllatas Hispaania vägede ootamatu pealetung. Teiseks võimaluseks on Maastrichti piiramine 1673. aastal Prantsuse kuninga Louis XIV vägede poolt,» selgitasid arheoloogid.

Arheoloogid ei leidnud hobuste juures sadulate jäänuseid ega muud, mida ratsutamisel vaja oleks võinud minna. Küll aga leiti paar hobuserauda.

Ühe hobuse koljust aga paljastus kuul. Oletatakse, et omanik lasi kannatada saanud hobuse ta piinade lõpetamiseks maha.

«Maetud hobuste keskmine vanus oli neli aastat. Skeletid viitavad sellele, et nendega sõideti pikki maid maha,» lisas arheoloog Simmons.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles