Kimalased ei lase end Põhjamaade valgetest öödest häirida

Kimalane Foto: Wikipedia.org

Kimalasi peetakse töökuse musternäidiseks, kuid see ei pruugi paika pidada.

Briti zooloogide tehtud uuring näitas, et Põhjamaades ja polaarjoone taga elavad kimalased ei lase end suvistest valgetest öödest häirida, vaid kasutavad öist aega magamiseks, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet BMC Biology.

Teadlased uurisid kimalaste elu Lapimaal. Uuringus pandi 1000 kimalasele külge väike saatja, mis andis nende asukohast ja liikumistrajektoorist märku. Katsejänesteks olid nii pidevalt põhjaaladel elavate kui ka nende kimalasliikide esindajaid, kes on Lapimaal vaid hooajaliselt.

Tulemused olid kõikide kimalaste kohta ühesugused. Kimlaste tööpäev kestis kella kaheksast hommikul kuni 23.00 õhtul. Kõige aktiivsemad olid nad keskpäeval ja magama jäid enne keskööd.

Uurijad oletasid, et põhjamaa valgete ööde tõttu on kimalased ka öösel aktiivsed. Oletuse taga oli fakt, et kimalaste ärkveloleku ja magamise tsükkel sõltub päevavalgusest.

«Ehk mida enam valget aega, seda kauem kimalased töötavad. Saime aga kinnituse, et see ei pea paika. Kimalastele ei lähe valged ööd korda,» selgitasid uurijad.

Nad jätkasid, et magamise ajal võib kimalase aju samuti nagu inimese oma töödelda päeva jooksul saadud informatsiooni.

Teada on, et kimalased suudavad meeles pidada paiku, kus on palju nektarit ning pöörduvad tihti sinna tagasi.

Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv mesilaslaste (Apidae) sugukonna putukate perekond.

Kimalasi on umbes kakssada liiki, Kesk- ja Põhja-Euroopa maades elab 25–30 liiki.

Neil on mürgiastel, mida nad kasutavad ründamiseks.

Astel on  ainult ema- ja töökimalastel, kes moodustavad suurema osa perest. Ka töölised on emasloomad. Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud.