/nginx/o/2010/06/29/394648t1hcf13.jpg)
Harvardi ülikooli teadlaste sõnul peaksid inimesed loobuma ühiskonna poolt külge poogitud iseloomustustest nagu macho või metroseksuaal ning vaatama end hoopis ahvilikuma külje pealt.
Unusta macho ja metroseksuaal – kas oled šimpans või kääbusšimpans?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate kinnitusel on inimestes palju ahvilikke jooni alles ning nad võivad olla agressiivsed nagu šimpansid (Pan troglodytes) või leebed nagu bonobod ehk kääbusšimpansid (Pan paniscus), kirjutab scienecdaily.com.
Teadlased avastasid, et meeste organismis toimub võistlus- ja võitlusmomentidel täpselt samuti muutusi nagu nendega geneetiliselt sarnased ahvidest «sugulastel».
«Tegime kindlaks, et võitlusaltidel meestel nagu ka šimpansidel tekib organismis rohkem testosterooni. Rahulikematel meestel ja rahu armastavatel bonobodel aga on organismis ülekaalus kortisool,» selgitasid teadlased.
Šimpansid elavad isaste poolt juhitud gruppides, kus staatuse eest võitlemine ja agressioon on igapäevased nähtused ning kaaslaste tapmist tuleb sagedasti ette.
Kuid bonobode ehk kääbusšimpanside seas on domineerivaks emased. Seal on tolerantsus, koostöö ja toidu jagamine normiks.
Uurijad tegid katse, uurides ahvidelt võetud süljeproove, tegemaks hormoonide taset kindlaks.
Uuring näitas, et mõlema ahviliigi isastel tekkisid toidu pärast võideldes hormonaalsed muutused. Kuid nii bonobodel kui ka šimpansidel kasvasid erinevate hormoonide tasemed.
«Isastel šimpansidel tekkis rohkem testosterooni, hormooni, mis mõjutab agressiivsust ja võitlust. Isastel bonobodel seevastu kasvas kortisooli tase. Seda hormooni seostatakse pigem rahuliku ja passiivse käitumisstrateegiaga,» selgitasid uurijad.
Uuringut juhtinud Victoria Wobberi kinnitusel reageerisid isased šimpansid võitlusmomendile nii nagu nende staatust ohustatakse. Bonobod aga pidasid võitlusmomenti lihtsalt stressi tekitajaks.
Teadlaste kinnitusel kasvab ka meestel enne teatud tüüpi võitlusmomente kortisooli tase nagu bonobodel. Kuid kui ollakse väga motiveeritud ja valmis vägivallaks, siis tekib organismis rohkem testosterooni.
«Tulemused näitasid, et nii ahvide kui ka meeste hormonaalse taseme muutuses on sarnasusi. Osa mehi on võitlusmomendil bonobode, osa aga šimpanside sarnased. Kuid inimeste juures on veel üks nüanss – meestel jääb pärast võitu testosterooni tase kõrgeks, kuid kaotuse korral selle hormooni tase alaneb. Eriti hästi on see näha spordifännide juures, kes on kogenud kas oma lemmikmeeskonna võitu või kaotust,» lisas Wobber.
Uurija kinnitusel ahvide juures võistlus- ja võitlusjärgset hormoonitaseme muutust ei täheldatud.
«See on huvitav, et osaliselt on inimesed sarnased bonobodega, osaliselt aga šimpansidega. Kuid inimeste juures on ka jooni, mis on ainult neile ainuomased,» lisas antropoloog Brian Hare.