/nginx/o/2010/06/25/392688t1h5e53.jpg)
Juba ammu on teada, et šimpansid võitlevad teiste šimpansidega, kuid siiani arvati, et need on lihtsalt gruppide vahelised võitlused.
Šimpansid tapavad maade pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaajaline uuring näitas, et šimpansid peavad lahinguid maade pärast nagu inimesed, kirjutab Live Science.
Oma teooria tõestamiseks uurisid zooloogid Ugandas Ngogos Kibale rahvuspargis elavaid šimpanside kogukondi.
Kümne aasta jooksusul nägid teadlased 21 šimpansimõrva.
Neist mõrvadest 18 nägid nad selle toimumise ajal ja kolme kohta on neil kaudsed andmed.
Umbes 13 ohvrit kuulusid nii-öelda naaberhõimu.
«Šimpansid tapavad teineteist ja peavad sõdu maade pärast. Siiani ei olnud meil šimpanside omavahelisele vägivallale veenvat selgitust. Kuid pikaajaline jälgimine paljastas, et šimpansid tapavad liigikaaslasi oma alade laiendamise ja uute alade haaramise eesmärgil,» selgitasid teadlased.
Teadlased märkasid järsku, et üks kogukond hakkas kasutama laialdasemat ala kui varem. Uuring näitas, et uute alade kasutusse võtmise ja teise grupi šimpanside tapmise vahel on seos.
«Uute alade hõivamine on seotud ka toidule suurema juurdepääsuga. Šimpansid ei valva oma territooriumit üksinda, vaid patrullivates gruppides. Kui üks grupp püüab teise grupi territooriumile tungida, siis võibki lahing lahvatada. Tegelikult juletakse rünnata vaid siis, kui ollakse arvuliselt ülekaalus,» nentisid zooloogid.
Uurijate kinnitusel patrullivad šimpansid aeglaselt ja täielikus vaikuses, et õigel ajal saada informatsiooni teise šimpanside grupi tegevuse kohta.