Inimkond sureb järgmise 100 aasta jooksul välja?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Inimkond sureb järgmise 100 aasta jooksul välja?
Inimkond sureb järgmise 100 aasta jooksul välja? Foto: SCANPIX

Austraalia maineka mikrobioloogi Frank Fenneri sõnul võib inimkond järgmise 100 aastaga lakata eksisteerimast.

95-aastase teadlase arvates on inimkond oma maksimaalse arvukuse ammu ületanud ning ressursid on kahanenud kriitilise piirini, kirjutab Discovery News.

«Homo sapiens lihtsalt sureb välja. Ükskõik, mida me praegu enda päästmiseks ette ei võta, on juba liiga hilja,» arvas teadlane.

Fenner rõhutas, et tema teooria ei põhine maiade ettekuulutusel, et 2012. aastal tabab Maad mingi hävingut põhjustav katastroof.

«Meie väljasuremine 100 aasta jooksul ei pruugi olla utoopia. Inimesed ei ole ainsad, kes välja surevad, vaid veel mitmed looma- ja taimeliigid. Kuigi paljud riigid pingutavad, et tulla toime kliimamuutuse ja keskkonnakahjustustega, ei aita need inimkonnal pikemas perspektiivis vastu pidada,» arvas eakaks mikrobioloog.

Järgmisel aastal peaks inimkonna arvukus jõudma seitsme miljardini, tekitades veelgi rohkem pinget ressursside pärast. Seda eriti aga vee- ja toidupuuduse all kannatavates arengumaades.

Fenneri arvates algavad vee- ja toidusõjad juba lähiajal. Samuti kahandavad kliimamuutus ja pealetungivad kõrbealad põllumajanduseks sobivat maad. See omakorda toob kaasa vaesuse ja nälja kasvamise.

«Oleme jõudnud punkti, kus tagasi ei saa minna. Kuigi arenenud riigid on kaasanud kliimamuutusega võitlemisse oma helgemad pead, ei aita nende pakutavad lahendused,» on professor veendunud.  

Austraallane on arvamusel, et Maad võib tabada ka vulkanismist või osoonikihi hävinemisest tingitud looduskatastroof.

Fenneri teooria kriitikute sõnul on osa ta arvamustest õige, kuid üldjoontes on ta liiga pessimistlik.

«Tsivilisatsioone on ka varem kliimamuutuse tõttu kokku kukkunud. Kuid nüüd on maailm omavahel rohkem seotud kui varasematel aegadel ning globaliseerumise tingimustes on täielik kollaps võimatu,» arvasid kriitikud.

Nad lisasid, et inimkonda on sajandite vältel vaevanud mitmed pandeemiad, kuid sellegi poolest ei ole siiani välja surdud.

«Isegi globaalse katastroofi korral võivad kuskil väiksed inimasustused alles jääda. Seal võidakse langeda kiviaja tasemele, kuid välja sellegi poolest ei surda. Need inimesed õpivad uuesti elama nii nagu nende kauged esivanemad,» jätkasid Fenneri teooria kritiseerijad.

Tagasi üles