Eesti teaduse teekaart näitab otsustajatele suunda

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemik Peeter Saari (tagaplaanil ülikonnas) koos doktorantide Peeter Piksarve (vasakult) ja Heli Lukneri ning magistrant Madis Lõhmusega laboris.
Akadeemik Peeter Saari (tagaplaanil ülikonnas) koos doktorantide Peeter Piksarve (vasakult) ja Heli Lukneri ning magistrant Madis Lõhmusega laboris. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus kiitis täna heaks Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi, mis on otsustajatele järgmiseks 20 aastaks suuniseks, kuhu teaduses raha kulutada.

Selleks, et planeerida teaduse infrastruktuuri pikaajalist süstemaatilist arendamist, algatas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga 2009. aastal Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi koostamise. Akadeemik Peeter Saari juhitud töögrupi poolt koostatud dokument sai täna valitsuse heakskiidu.

Teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu on mõeldud poliitikakujundajatele ja rahastavatele organisatsioonidele, st riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, et riigid ja rahastajad teaksid kuhu raha kulutada ning et vältida asjatut dubleerimist. Samuti on teekaart mõeldud teadlastele ja ettevõtjatele, et osalised teaksid, mis toimub ja leiaksid partnereid.

Teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loend on pikaajaline,10-20 aasta perspektiiviga planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse regulaarselt iga kolme aasta järel, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi.

Kui mingi objekt on teekaardil, ei tähenda see automaatset rahastamisotsust. Samuti ei anan teekaart tähtsuse järjekorda, kuid see on suuniseks ettevalmistamisel olevatele investeeringuotsustele.

Kokku on teekaardile kantud 20 objekti:

1. MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Eesti Teadusraamatukogude Nõukogu: Eesti e-varamu ja kogude säilitamine
2. Eesti Biokeskus, Tartu Ülikool: Eesti Genoomikakeskus
3. Tartu Ülikool: Eesti keeleressursside keskus
4. Tartu Ülikool: Eesti Keskkonnaobservatoorium
5. Tartu Ülikool: Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotronkiirguse allikale
6. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut; Tartu Ülikool: Eesti kõrgete magnetväljade laboratoorium
7. Tartu Ülikool: Eesti osalus ESS (Euroopa Sotsiaaluuring) projektis
8. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut: Eesti osalus Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN)
9. Tallinna Tehnikaülikool koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga: Eesti PET-Keskus
10. Tallinna Tehnikaülikool: Eesti struktuuribioloogia infrastruktuur (ESI)
11. Tartu Ülikool: Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur
12. Eesti Hariduse ja teaduse Andmesidevõrk (EENet): Eesti teadus e ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk
13. Tartu Ülikool: ESS (European Spallation Source ) – Euroopa neutronkiirguse allikas
14. Tartu Observatoorium: Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency – ESA)
15. Tartu Observatoorium: Euroopa Lõunaobservatoorium (European Southern Observatory – ESO)
16. Tartu Ülikool: Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (Natural History Archives and Information Network)
17. Tallinna Tehnikaülikool: Läänemere uurimislaev
18. Tartu Ülikool: Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (NAMUR)
19. Tartu Ülikool koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga: Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus (National Centre for Translational and Clinical Research)
20. Tallinna Tehnikaülikool: Taimebioloogia infrastruktuur – molekulidest kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles