/nginx/o/2010/06/16/387137t1h173c.jpg)
Austraalia bioloogide kinnitusel on kašelottide väljaheidetel kliimamuutusele suur mõju.
Kašelottide väljaheited mõjutavad kliimamuutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure rauasisaldusega väljaheidete tõttu kaob atmosfäärist süsinikdioksiidi rohkem kui need vaalalised oma hingamisega toodavad, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Proceedings of the Royal Society B.
Teadlased arvutasid, et Antarktika vetes elavast umbes 12 000 kašelotist igaüks eritab aastas merevette umbes 50 tonni rauda. Rauda tarbib veepinnal olev plankton, mis on samas hea süsinikdioksiidi siduja.
Uurijad lisasid, et kašelottide tõttu kaob igal aastal atmosfäärist 400 000 tonni süsinikdioksiidi.
Antarktika vetes on kašelottide väljaheited lausa vajalikud, sest sealse vee rauasisaldus on väga madal.
Uurijate sõnul on vaalaliste püüdmise keelu leevendamine ohtlik, kuna nende mereloomade arvukuse vähenemine mõjutab ka planktonit, viimane omakorda aga atmosfääri süsinikdioksiidikogust.
Teadlased tõid näiteks, et 200 000 tonni süsinikdioksiidi vastab umbes 40 000 auto poolt tekitatud saastatusele.
Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline.
Isased kašelotid võivad kasvada 16–18 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 50 tonni. Emasloomad aga kasvavad 12–14 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 25 tonni.
Kašelotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Harva söövad nad ka muid loomi - astelraisid, homaare ning haisid.