/nginx/o/2010/06/15/386542t1h7ab1.jpg)
Prantsusmaa Rennes`i ülikooli teadlased avastasid iidsest merevaigust kaks eelajaloolise imetaja karva.
Paleontoloogid leidsid merevaigust eelajaloolise imetaja karvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paleontoloogide sõnul on tegemist 100 miljoni aasta vanuse merevaiguga, kirjutab BBC.
Lisaks karvadele oli Edela-Prantsusmaalt Archingeay-Les Nouillers`is avastatud merevaigutükis ka putukavastne.
Uurijate sõnul on merevaiku jäänud karvade kuju ja struktuur püsinud pika aja jooksul muutumatutena.
Paleontoloog Romain Vullo kinnitusel pärinevad need karvad juura ajastu keskpaigast.
Juura ajastu oli 200 – 145 miljonit aastat tagasi, sellele järgnes kriidiajastu, mis lõppes 65 miljonit aastat tagasi.
«Fossiliseerunud karvades on märgatavalt vähem informatsiooni kui merevaiku jäänud karvades. Meie leitud karvad on vanimad, mille abil saab eelajalooliste loomade karvade struktuuri uurida,» lisas Vullo.
Esimene karvafragment on 2,4 millimeetrit pikk ning 32 – 48 mikromeetrit lai. Teine karv aga vaid 0,6 millimeetrit pikk ning 49 – 78 mikromeetrit lai.
Karvade analüüs näitas, et need sarnanevad tänapäeva imetajate karvadega. Pole siiski teada, mis loomale need kuulusid.
Merevaigu leiukohast leiti ka primitiivse kukkurlooma Arcantiodelphys`e neli hammast.
«Püstitasime hüpoteesi, et need merevaigus olnud karvad pärinevad just sellelt kukkurloomalt,» laususid uurijad.
Teadlaste arvates on kolm võimalust, kuidas karvad merevaiku said. Esiteks võis taimeset päritolu mineraloid sattuda surnud looma kehale. Sellel võimalust toetab merevaigust avastatud kärbsevastne. Kärbes võis muneda munad surnud loomale. Nii jäid merevaiku nii karvad kui ka sääsk.
Teise võimalusena käidi välja, et loomalt kukkusid vanad karvad ära ja need sattusid juhuslikult puuvaigu piiska. Või siis märkas loom puuvaigus kärbest, püüdis teda kätte saada ja kaotas paar karva.
Merevaik on Paleogeeni ajastu okaspuude kollane, kollakaspruun või kollakaspunane tardunud vaik. Tegemist on rabeda taimse ainega, mis pehmeneb 150 kraadi juures ning sulab 350 - 370 kraadi juures.