Hollandi Amsterdami ülikooli teadlaste sõnul tekitab niinimetatud armastushormoon oksütoksiin sõdurites samasuguseid instinkte nagu oma last kaitsvates emades.
Armastushormoon aitab sõduritel lahinguolukorras toime tulla
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. juuni 2010, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oksütoksiini tõttu on sõdurid lahinguolukorras olles valmis oma kaaslaste eest surema ning vaenlasi jäägitult vihkama, kirjutab Live Science.
«Lahingus olevate sõdurite vahel on väga tugev side. Samasugune side on ka ema ja lapse vahel. Sõdurid on võimelised üksteise eest surema, nagu ema oma lapse eest,» selgitasid teadlased.
Õnnehormoon oksütoksiini tase tõuseb nii stressi kui ka intiimsuhtluse ajal.
Kuid samas muudab see hormoon välise ohu suhtes väga agressiivseks.
Teadlased tegid katse, mis näitas, et õnnehormooniga piserdatud katsealustel tekkis lähedaste kaaslastega kiiremini isiklik ja sügav kontakt. Samas aga näidati ülejäänute suhtes üles agressiivsust.
Uurijad andsid sellisele käitumisele nimeks kolkaaltruism.
«Oksütoksiini taseme tõus tekitab grupisisest kiindumust ning väljaspool gruppi olevate isikute suhtes vaenulikkust. Tegelikult on see hormoon nagu kahe teraga mõõk, sest see muudab korraga nii kaitsvaks kui ka vaenulikuks,» selgitas teadlane Carsten De Dreu.
De Dreu lisas, et oksütoksiini taseme muutused ulatuvad tagasi küttide-korilaste aega, mil toitu nappis ning inimgrupid pidid pidevalt oma ellujäämise eest võitlema.